Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Marran: RMK-l on tohutu kompetents, mida tuleb arendada (1)

Copy
Välisluureameti juht Mikk Marran.
Välisluureameti juht Mikk Marran. Foto: Mihkel Maripuu

Mitu aastat välisluureameti peadirektorina töötanud ja nüüd Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimeheks suunduv Mikk Marran selgitas, et kandideerima ajendas teda ühiskondlik missioon, mida RMK kannab. 

Marran täpsustas sotsiaalmeedias, et otsustas end proovile panna, mistõttu kandideeris RMK juhatuse esimehe ametikohale. Möödunud reedel valiti ta konkursi võitjaks ja väga suure tõenäosusega asub ta enda sõnul 1. novembrist ka ametisse. 

«Olen välisluureameti juhi ametikohta pidanud Eesti riigi jaoks alati väga oluliseks. Olen sel ametikohal töötades andnud endast iga päev maksimumi, et olla selle positsiooni vääriline. Mul on olnud au ametiaja jooksul töötada koos vabariigi kolme presidendiga, kolme peaministriga, viie kaitseministriga ja kahe Kaitseväe juhatajaga. Pärast pea seitset aastat VLA peadirektori kohal tunnen, et on saabunud aeg, et rakendada ja arendada end teises valdkonnas, jäädes samas teenima Eesti riiki,» loetles Marran.

Ennetamaks küsimust, kas ajastus välisluureametist lahkumiseks on õige, nentis Marran, et arvestades Eesti asukohta ja agressiivset naabrit, pole välisluureametist lahkumiseks ideaalset aega.

«Julgeolekuohud Eesti riigile ei kao, riigikaitse jääb alati Eestile prioriteetseks. VLA-le [välisluureametile] jääb nüüd ja edasi kanda väga suur vastutus. VLA-s töötatud aastatega olen näinud, et selle asutuse meeskond saab selle vastutuse kandmisega väga hästi hakkama. Mul on olnud au ja rõõm seda tiimi juhtida ja mul on hea meel, et saan seda teha veel järgmise 2,5 kuu jooksul,» kirjutas ta ja lisas, et hoolib asutusest väga. 

«Mind ajendas RMK juhiks kandideerima tähtis ühiskondlik missioon, mida see asutus kannab. RMK hooldab ja majandab meie riigi üht suuremat vara – Eesti metsa,» selgitas Marran. «Iga eestimaalane on üldistades andnud RMK hallata ligikaudu ühe hektari metsamaad (RMK haldab üle miljoni hektari riigimetsamaad), igaüks meist on kaudselt RMK aktsionär.»

«Teatavasti on erinevatel omanike gruppidel erinevad ootused oma vara suhtes. Nii ka metsa suhtes. Ühiskonna muutunud ja muutuvatele ootustele parem vastamine on minu vaatest üks RMK peamised väljakutseid,» kirjeldas ta, lisades, et RMK peab erinevaid huvigruppe veelgi paremini kuulama ja ka kuulda võtma. «RMK teeb juba praegu palju huvigruppide kaasamiseks, sh näiteks metsaülemad, kes teevad igapäevaselt oma tööd südamega ja on kontaktis kohalike kogukondadega.»

RMK-s on Marrani hinnangul tohutu kompetents, mida tuleb hoida ja arendada. «RMK on juba praegu keskus, kuhu on koondunud valdkonna parimad teadmised ja oskused. Edaspidi võiks RMK ambitsiooniks olla Eestis ja ka laiemalt maailmas metsandus- ja loodushoiualase innovatsiooni eestvedaja,» pakkus ta ja kutsus inimesi üles osalema näiteks mõnel Eesti looduse päeva retkel. 

Tagasi üles