Riigikogu keskkonnakomisjon pidas Umbusi jõe reostust kahetsusväärseks

Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa) selgitas, et arutelu käigus analüüsiti, kuidas sai selline olukord jõel tekkida ja mida on tehtud reostuse likvideerimiseks. Metsoja rõhutas, et praeguses olukorras on vaja tähelepanelikult jälgida ümbruskonnas nii veekogude kui ka põhjavee olukorda, et vältida reostuse kahjulikku mõju keskkonnale.

Keskkonnaameti kinnituste kohaselt ei ohusta reostus kohalike elanike kaevu- ja kraanivett. Samas hoiatatakse, et jõkke ja paisjärve ujuma ei ole soovitatav minna enne, kui ametiasutused on andnud kinnituse, et jõe vesi on ujumiseks täiesti ohutu.  

Keskkonnaameti teabe kohaselt on reostus jões taandumas. Kuni Lustivere paisjärveni on vesi jões juba lõhnatu ja läbipaistev, samuti ei ole reostust tuvastatud Umbusi külast allavoolu. Küll aga ei ole reostuse mõju jõeveele kadunud.

Reostuse mõju on praegu kõige suurem Lustivere paisjärves ja selle taga olevates tiikides, kus läbivool on väga aeglane. Reostuse tõttu on kahjustunud Lustivere paisjärve põhjaloomastik, oluliselt on kahjustatud jõe kalastikku.

Reostuse põhjustas silomahl

Ulatuslikust reostusest andis märku vees hukkunud kaladele enneolematult suur arv, mis sundis reostuse põhjusi kiiresti välja selgitama.

Keskkonnaameti uurimise käigus selgitati välja, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl sadeveekanalisatsiooni, kuna hoidla kogumisrennid olid ummistunud. Kanalisatsiooni kaudu jõudis silomahl mööda kraavi Umbusi jõkke. Reostusallikas sai lokaliseeritud ja reostuse levik lõpetatud 31. juuli õhtuks.

Kuna keskkonda on kahjustatud olulisel määral, alustas Keskkonnaamet reostuse allika ja põhjuste väljaselgitamiseks eelmisel nädalal algse väärteomenetluse asemel kriminaalmenetluse ja seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. Uurimise käigus selgitatakse välja Umbusi jõele tekitatud kahju ning selle põhjustaja ja ulatus.

Koos ringkonnaprokuratuuriga uuritakse juhtumit põhjalikult ja selgitatakse välja kõik asjaolud, mis viisid Umbusi jõe reostamiseni. Süüdlane peab loodusele tekitatud kahju heastama. Keskkonnaameti eesmärk on veekogu seisundi ja elustiku võimalikult kiire taastamine.