Sinivetikad on jõudnud avamerelt Lääne-Eesti randadesse

«Visuaalsete vaatluste põhjal võib öelda, et sinivetikaid esineb nii Paralepa rannas kui mujal Haapsalu lähedal asuval rannaalal, kus kaldaääred on kaetud tiheda rohelise või sinakasrohelise massiga.»

Sinivetika puhul võib vesi olla hägune, veepind võib olla kaetud silmaga vaevu nähtavate sinivetikakolooniatega. Sinist värvi tekitavad eelkõige surnud sinivetikate massid, kui nende lagunemise käigus eraldub sinine pigment, vahendas terviseamet.

Eilne satelliidipilt näitab ameti sõnul suuri sinivetikate kogumeid Soome lahe idaosas, samuti Väinameres ja Loode-Eestis, Saaremaa lõunarannikul ja Sõrve poolsaare ümbruses. Lähipäeviks lubab ilmateade lääne- ja edelatuult ning sooja ilma, mis soodustab sinivetikate kasvu ja nende massi jõudmist Lääne- ja Loode-Eesti randadesse. Soodsate tuuleolude jätkudes võivad need jõuda ka Põhja-Eesti mererandadesse.

Terviseamet soovitab lähiajal supeldes olla tähelepanelik ja enne vette minekut veenduda vee puhtuses. Kui vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste tõttu kollakasroheliseks, kaldaäär on kaetud tiheda rohelise või sinaka massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega.

Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada sinivetikarikast vett alla neelates. Mürgistusest on eelkõige ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed, kodu- ja kariloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Sinivetikate rikkas vees ujumine võib eelkõige põhjustada nahaärritust ja sügelust.

Suuremas koguses vee allaneelamisel võivad sinivetikamürgituse sümptomid sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud ning tasakaaluhäired.

Pärast sinivetikate rikkas vees suplust tuleks ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Kindlasti tuleb jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks.