Tank võib anda Keskerakonnale Narvas võimupöörde võimaluse (2)

Narva volikogu opositsiooni liikmed pöördusid kirjalikult linnapea Raigi poole, et ta neile väga selgelt ja üheselt ütleks, milline on tema positsioon selle monumendi suhtes. Samas ootavad pöördujad vastust ka volikogu esimehe Vladimir Žavoronkovi ja linnapea Raigi peaministrile saadetud kirjale, millega kutsuti valitsust narvalastega kohtuma.

Narvas opositsioonis oleva Keskerakonna seisukohta selgitab Postimehele piirkonna ja volikogu fraktsiooni esimees Tatjana Stolfat.

Kas toetate oma erakonnakaaslast Mihhail Panšini, kes hoiatas sotsiaalmeedias Narva tankimonumendi äraviimise eest ja peab seda provokatiivseks? Milline on teie ja Keskerakonna seisukoht, kas jagate Panšini seisukohta?

Ma ei arva, et Panšin esines erakonna esindajana, ikka eraisikuna. Tema postitustes ma aga midagi provokatiivset ei näinud. Kui see oleks olnud Keskerakonna ja piirkonna seisukoht ning oleksime palunud selle välja öelda Panšinil, siis oleksime me seda ka oma Facebooki lehel väljendanud.

Kuidas te hindate linnapea Katri Raigi tegevust seoses tankimonumendiga?

Me oleme tema tegemiste või tegevusetuse kohta saatnud opositsiooni poolt järelepärimise – te võite seda vaadata Narva dokumendiregistrist. Meile olid tema puhul mõned küsimused ebaselged. Linnapea ei ole siiani oma seisukohta ametlikult väljendanud, sellepärast tahame temalt kirjalikke vastuseid, et saaksime aru, mida tuleks edasi ette võtta.

Kas Keskerakonnal on selle monumendi küsimuses oma seisukoht?

Esitasime reedel koos fraktsiooniga «Narva heaks» oma seisukoha ajakirjandusele ning see on ka avaldatud. Me kutsume üles valitsust üheskoos seda küsimust lahendama, ühise aruteluga.

Milline oleks Keskerakonna Narva piirkonna jaoks positiivne stsenaarium tankimonumendi probleemi lahendamisel?

Praeguseks on selle kohta välja öeldud väga palju erinevaid arvamusi. Võtsime täna linnavolikogus vastu otsuse, et iga fraktsioon räägib läbi, mis on nende jaoks vastuvõetav. Esmaspäeval kohtume fraktsiooniga «Narva tulevik» («Katri Raigi nimekiri») ja seejärel ka fraktsiooniga «Narva heaks», et kujundada oma seisukohad. Seejärel võtame vastu otsuse, mida edasi teha.

Esmajärjekorras ootame tagasisidet valitsuselt ja peaministrilt, kelle poole pöördusid vastuste saamiseks Narva linnapea ja volikogu esimees. Tahame teada, kas nad tulevad meiega kohtuma. See on meie jaoks väga tähtis. Tahaksime läbi rääkida monumendiga seotud kahtlused ja ettepanekud. Tahame teada, kuidas valitsus neile reageerib.

Arvame, et valitsus peaks meid ära kuulama ja me peaksime saama oma küsimustele vastused. Siis võiksime minna edasi palju rahulikumalt. Me loodame, et meie ettepanekud vähemalt kõige elementaarsemal moel kuulatakse ära ning me saame vastused. Meie oleme valmis igal juhul valitsuse esindajatega kohtuma.

Kas Keskerakonna juhatus ja riigikogu fraktsiooni liikmed on teile andnud ka soovitusi tankimonumendi teemal?

Riigikogu fraktsiooni liikmetega on meil vähe kontakte, sest nad on kas puhkusel või välismaal. Rääkisin täna erakonna esimehe Jüri Ratasega ning leppisime kokku, et järgmisel nädalal kohtume, kuid pole veel selge, kas Zoomi kaudu või sõidab ta ise siia kohale. Siis tahame teada ka tema arvamust praegu toimuva kohta. Ja siis ma kannangi talle ka ette, mida oleme siin teinud ja milliseid otsuseid langetanud.

Mida te ütlete neile Eesti elanikele, kes näevad Narva tankimonumenti kui provokatsiooni – eriti Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu?

Eestlastele me ütleme – seda teevad ka paljud teised meie kaaslinlased –, et Narvas elavad samasugused kodanikud nagu mujal Eestis, et ka meie ei ole oma riigi saatuse suhtes ükskõiksed. Siin me elame, siin on üles kasvanud meie lapsed ja lapselapsed. Keegi ei taha mingit vastasseisu.

Narvalased ootavad, et siia tuldaks ja meiega lihtsalt räägitaks. Alates Eesti iseseisvumisest, paljude aastate jooksul, oleme me ennast positsioneerinud ja tundnud end väga rahulikult. Oleme tundnud suurt uhkust oma riigi üle. Selle pärast tahamegi, et meie riik jääks ka edasi selliseks demokraatlikuks ning me saame pidada konstruktiivset dialoogi, ja püüame üksteist mõista.

Peaasi, et te saaksite aru – siin ei toimu midagi riigivastast ega riigi poliitika vastu suunatut. Kui me mõistame Ukraina elanike valu ja kannatusi, peame mõistma ka neid inimesi, kes kannatasid teistes sõdades – teises maailmasõjas, Afganistanis ja mujal.