Eelmine valitsus otsustas märtsis eraldada 600 miljonit eurot riigikaitse- ja sisejulgeolekule ning sealhulgas leppis ka kokku, et Eesti saab keskmaa õhutõrje võimekuse hiljemalt 2025. aastaks; selle hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Ministeeriumile jäi neli kuud, et plaaniga välja tulla ja võimalikud ostuvariandid valitsusele esitada.
Madridis juuni lõpus toimunud NATO tippkohtumisel lõidki Eesti ja Läti kaitseminister Kalle Laanet (RE) ja Artis Pabriks käed, et keskmaa õhutõrje soetatakse koos ja ühishanget hakkab vedama RKIK. Koos ostes saab süsteeme ristkasutada ning õhutõrje komponente omavahel vahetada või laenata. Nelja kuuga on RKIK ka kõik hanke sisulised ettevalmistused ära teinud ja hanke saaks kasvõi homme käima lükata. Selleks peab aga valitsus ametlikult raha eraldama.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/21/14272325t1h96ce.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/27/14722944t1hf168.jpg)