Viljakasvatajatel pole põhjust nuriseda (2)

Esmaspäeval alustasid viljavõtuga Järvamaal Järva-Jaani kandis asuv Paistevälja OÜ ja Imavere kandis tegutsev Mägede OÜ. Nemad alustasid taliodraga. Paistevälja OÜ agronoomi Mihkel Mändma sõnutsi võttis vahepealne põud küll vilja valmimise ebaühtlaseks, aga oodata pole siin enam midagi. Seda mitte seetõttu, et naabrid alustasid juba eelmisel nädalal, vaid et viljavõtu konveier sujuks. „Põllumees sellistes tegevustes nagu viljavõtt küll naabreid jälgida ei saa, siin tuleb otsused teha ikka oma põldude järgi,” sõnas ta. Paistevälja osaühingus tuleb vilja võtta 1200 hektarilt.

Esimesed saaginumbrid annavad lootust.

Mägede OÜ juhi Raido Allsaare sõnutsi sai tera alles nüüd sadamasse viimiseks võtmisküpseks. „Sadamas rohelist tera ei taheta näha, kui aga loomadele sööta, siis pole vahet,” märkis ta.

Päris valmis pole tera veel temalgi, kuid võtmisega tasus siiski alustada. „Täna (esmaspäeval – toim.) lõunast alustasime ja esimesed saagidki on soliidsed, tublisti üle kümne tonni hektarilt. Pole põhjust nuriseda, pigem tasus oodata,” lausus Allsaar naeratusega hääles. Et kokku on osaühingul teravilja all 1300 hektarit, on Allsaare sõnutsi nüüd tööjärg ees kuni sügiseni.

Tera ilus

Ka Saaremaal põllumehe Tõnu Posti ütlust mööda viljavõtt käib ja seda juba 20. juulist, mis on mõni päev varemgi kui eelmisel aastal. Alustati taliodraga, mis ongi viljavõtu konveieris üks varasemaid valmijaid.

„Tera tundub ilusam kui eelmine aasta, mil talvel oli taimel kallal taimehaigus. Tänavu seda muret polnud,” märkis ta. Nii paistab ka esimese põllu järgi, et tuleb hea saak, üle viie tonni hektarilt. Enamat Post poole viljavõtu pealt ennustada ei taha, lisab vaid, et Saaremaa tingimustes on saak üle viie tonni hea tulemus. „Saare peal on põllud ikka natuke lahjemad kui mandril,” täpsustas ta.

Kas viljavõtu konveier saab täiskäigul vuriseda sügiseni, seda Post väga ei usu. „Tundub, et pärast taliodra võtmist tuleb sisse mõnepäevane viljavõtu paus enne tritikale (tritikale on nisu ja rukki hübriid, mida viljeldakse omaette teraviljaliigina) valmimist,” sõnas ta, kuid seegi on põllumajanduses tavaline. Kokku on Postil vilja võtta 800 hektaril.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Rein Parve ja Kriguli talu perenaine Marika Parve teavad, et Võrumaal sõitsid kombainid põllule eelmise nädala teisipäevast. See on mõni päev hiljem kui eelmisel aastal ja seda jaheda kevade tõttu. „Ühel ajal valmisid meil siin nii talioder kui ka maherüps, nende võtmisega alustati,” täpsustas ta.

Kui maherüps on lehe ilmumise ajaks koristatud, siis taliodra võtt võib veel käia, sest talioder ei saa korraga koristusküpseks. Parve mainis ka, et nende kandis taliotra väga palju ei kasvatata.

Esimesed saaginumbrid annavad lootust, Parve talumaade põldudel üle seitsme tonni hektarilt ja see tähendab perenaise sõnutsi pigem head saaki. „Alati võib tahta paremat, kuid see tähendab head kokku­lepet ilmataadiga ja ka oma teadmiste pidevat parendamist,” kõneles ta.

Võrumaal ootavad järgmisena koristust talinisu ja varajased suviodra sordid. Ja muudkui tuleb olla valvel, et õiget koristusaega maha ei maga. Valvelolek tähendab Parve sõnutsi pidevat põllul käimist. Ainult nii saab koristusajal salve võimalikult parema kvaliteediga vilja. „Valmis viljapeas läheb tera vihmadega kiiresti kasvama või odral murdub pea hoopis ära,” täpsustas ta. Nii ei saa põllumees nüüd rahuliku südamega olla enne, kui saak on salves.

Festival toob inimesed põllule

„Esimene viljavõtt toimus meil juba eelmisel nädalal ja üks põldudest oli see, kus augusti algul leiab aset Aganikufestival,” lausus OÜ Estonia Farmid juhatuse liige Jaanus Marrandi.

Ainuüksi taliotra kasvab ettevõttel mitmesajal hektaril ja kuna see on üks varasemaid valmivaid kultuure, leidub nende seas ka põlde, mis on Oisu alevikule üsna lähedal. „Oleme muidugi rõõmsad, et üks meie põldudest sobis kenasti kasutamiseks festivalile,” selgitas ta.

Marrandi meelest on Aganikufestivalil tänuväärne missioon tuua inimesi, kes muidu vaatavad põlde vaid autoaknast, astuma oma jalaga värskelt võetud viljapõllule. Selle kaudu mõistmaks rohkem sedagi, et toit tuleb põllult.

„Miks mitte teha seda Oisus, kohas, mis on aastakümneid tuntud põllumajanduspiirkonnana. See võiks ju ka kogukonna tegevustes kajastuda,” arutles ta. Nii sobib Marrandi meelest Oisusse väga hästi põllumajandusega seotud tunnusüritus ja nad on valmis selle korraldamisse panustama. „Võtame vilja, teeme ja toome kohale põhurullid ning ostame mitme tuhande eest oma töötajatele mõeldud festivalipileteid,” selgitas ta.

Veel lisas Marrandi, et põllule ei tee festivaliaegne inimesejalaga tatsumine midagi halba. Tasub tulla julgelt nii lähemalt kui kaugemalt ja nautida Aganikufestivalil pakutavat rikkalikku programmi.