Rabad aitavad kliimamuutustega toime tulla

Toimivad sood katavad praegu vähem kui kümme protsenti Eesti territooriumist ja suurema osa neist moodustavad just kõrgsood ehk rabad. Kolmandik kunagistest rabadest on hävinud, kuid Eesti püüab tähtsamaid alasid jõudumööda taastada.

Kasvav turvas seob süsihappegaasi väga pikaks ajaks, kuid kuivendatud rabad sidumise asemel hoopis paiskavad süsinikku õhku.

Viru raba (pildil) on RMK-le üks vanemaid sootaastamise objekte, kus töid on tehtud 2012. aastast, kui veetaset prooviti tõsta 37 ha suurusel freesväljakul. Taastamisega jõuti lõpule pärast mitut katset 2019. aastal, kui suleti soost vett välja juhtivad viimased kraavid.

Nüüdseks on näha, et kunagine jääksoo on ka südasuvel märg, seetõttu saavad kasvada turbasammal ja teised sookooslustele omased taimed. (ME)