Riik koristab punamonumendid: töörühm hakkab hindama monumentide sobivust avalikus ruumis (2)

Töögrupi juht Asko Kivinuk hindas seatud ülesannet keeruliseks, see eeldab põhjalikku planeerimist. «Töörühma ülesandeks on korraldada avalikus ruumis asuvate okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine või asendamine neutraalsete tähistega. Sellega kaasneb ebasobilike sümbolitega tähistatud hauatähiste või mälestusmärkide kaardistamine ja nende omandisuhete väljaselgitamine,» sõnas Kivinuk.

Eesti avalikus ruumis on hinnanguliselt 200–400 okupatsioonivõimu sümboleid kandvat mälestusmärki või hauatähist. Nende kohta ei ole olemas üht, täielikku ja ammendavat andmebaasi, riigikantselei on seda kaardistust koostamas.

Järgmiseks on vaja selgitada välja nende omanikud ehk need, kelle maal monumendid või hauatähised on. Selleks võib olla riik, kohalik omavalitsus, aga ka eraisik või firma.

Samuti tuleb analüüsida senist õigusruumi, et Eesti avalik ruum saaks ühel või teisel tingimusel okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähistest või mälestusmärkidest puhastatud.

«Okupatsioonivõimu sümboleid kandvate hauatähiste ja mälestusmärkide koht pole Eesti avalikus ruumis, kuid tegeleme nendega tasakaalukalt, kindlameelselt ja väärikalt ning kui mälestusmärkidega on seotud ka ebainimliku okupatsiooni tõttu hukkunud inimesed, siis austavalt ja lugupidavalt,» selgitas Kivinuk.

Riigikantselei juurde moodustatud töörühm on täienduseks kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjonile, mis tegeleb ainult avalikus ruumis paiknevate sõjahaudade ja ümbermatmisega, kuid ei keskendu okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamisele või kõrvaldamisele.