Erakondade noored on valimisea küsimuses eri meelt

Reformierakonna Noortekogu (ERNK) toetab valimisea langetamist 16. eluaastale. Noortekogu juhatus leiab, et tegu oleks õige ning ajaga kaasas käiva otsusega, mille poolt räägib noorte suurenenud ühiskonnateadlikkus, muutused Eesti rahvastikustruktuuris ning teiste riikide positiivsed näited.

«Reformierakonna noortekogu on valimisea langetamise vajalikkusest rääkinud mitmeid aastaid. Meil on siiras heameel selle üle, et justiitsminister Kristen Michal on algatanud laiema ühiskondliku diskussiooni ning me kindlasti toetame valimisea langetamist,» sõnas Noortekogu esimees Mihkel Lees.

«16. aastastel noorte on mitmeid õigusi ja kohustusi. Selles vanuses noor on seaduse silmis süüvõimeline, otsustab oma haridustee üle ning võib soovi korral ka tööle asuda, seega on hääleõigusetuse näol tegu iganenud piiranguga,» lisas Lees. «Noorte hääleõiguse poolt räägib samuti Eesti rahvastiku vananemine, mis nõuab noorte otsustajate arvu suurendamist ning Austria ja Saksamaa positiivsed näited.»

ERNK juhatuse liige Rasmus Sillamaa on seisukohal, et noorte teadlikkus ühiskonnast toimuvast on viimastel kümnenditel märgatavalt tõusnud.

«Sotsiaalmeedia populaarsus, kiire internetiühendus ning nutitelefonide kiire levik suurendavad märgatavalt noorte ligipääsu päevakajalisele infole. Noored väärivad võimalust ühiskonnas toimuvat otseste ja ühetaoliste valimiste kaudu mõjutada,» lisas Sillamaa.

ERNK juhatus avaldas lootust, et noored saavad oma hääle anda hiljemalt 2015. aasta riigikogu valimistel ning Eesti erakonnad ning kodanikuühendused toetavad valimisea langetamist.

IRLi noorte esimehe Maria Kasepalu hinnangul aitaks valimisea langetamine ühiskonda juurde tekitada kergestimõjutatavaid valijaid, mistõttu peab kooliharidus enne valimisea langetamist toetama rohkem noorte isemõtlemist.

«Kui valimisea langetamise eesmärgiks on elavdada ühiskondlikku diskussiooni, kaasates sellesse noori inimesi, siis tuleks alustada hariduse andmise vundamendi muutmisest. See tähendab, et peaksime tänaselt pea täielikult faktipõhiselt õppelt liikuma koolini, kus motiveeritud ja võimekad õpetajad aitavad noortel areneda julgeteks, loovateks ja seejuures isemõtlevateks isiksusteks,» leidis Kasepalu.

Tema sõnul on ennatlik eeldada, et valimisea langetamine toob automaatselt kaasa noorte osalemise ühiskondlikus diskussioonis.

«Täna ei ole noorte poliitiline mõjutamine koolipingist kuigi perspektiivikas – nendest osaleb valimistel küllaltki väike osa. Valimisea langetamine tooks kaasa olukorra, kus erakonnad hakkavad suuremat rõhku panema noorte mõjutamisele juba koolis,» ütles Kasepalu. «On küll väga eredaid näiteid väga andekatest õpilastest ja noori isiksusi arendavatest õpetajatest ning koolidest, kuid kriitiline mõtlemine nii noorte inimeste seas ei ole siiski nii levinud, et valimisiga langetama peaks.»

Kasepalu tõi ühe võimaliku ohuna välja, et valimsiiga langetades muutuks senisest olulisemaks koolipersonali koosseis.

«Munitsipaalkoolid on kohalikust võimust vägagi sõltuvad, viimane määrab ju kooli juhtkonna. Niisiis valimisea langetamisega muutub reaalseks ohuks koolidirektorite politiseerimine ning tugevam poliitiline kontroll nende üle,» ütles ta.

Keskerakonna Noortekogu hinnangul tahab valitsus valimisea langetamise idee abil juhtida tähelepanu eemale järgmise nädala streikidelt ja aset leidnud riigireetmiselt.

«Tunnustan ministrit soovi eest valimisea langetamise osas arutelu alustada, kuid selleks valitud aeg ei lase uskuda ministri siirusesse,» ütles kesknoorte esimees Jaanus Riibe.

Riibe arvates ei tule reformierakondlasest justiitsminister lagedale uue mõttega vaid korrutab vana.

«Väljakäidud idee, langetada valimisiga 16. eluaastani, ei ole uus ja sellest on erinevad noorteühendused rääkinud juba aastaid,» ütles Riibe. «Paraku jääb mulle mulje, et vana idee elluäratamine on kaval trikk püüda avalikkuse tähelepanu kõrvale juhtida ühiskonnale olulistest küsimustest nagu õpetajate ja ametiühingute streik ning järjekordne skandaal jõustruktuurides.»

«Valitsuse poolt pole tark ega riigimehelik samm otsida raskel perioodil asendustegevust, selle asemel, et tegeleda reaalsete probleemide lahendamisega,» sõnas esimees.

Justiitsminister Kristen Michal saatis täna riigikogu fraktsioonidele ja erinevatele kodanikeühendustele ettepaneku arutada võimalust alandada valimisiga kuni 16. eluaastani.