Riigikontroll: omavalitsuste teenustele tuleb kehtestada standardid

Teenuste osutamise võimekuse pinnalt saab seejärel teha põhjendatud muudatusi halduskorralduses, mida teenuse kvaliteedi parandamine ilmselt eeldab.

Riigikontroll leidis, et mitmed kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkonnad on seadustes kirjas vaid formaalsete nõuetena. Näiteks on antud omavalitsusele deklaratiivne suunis mõne küsimusega tegeleda või pandud kohustus koostada mingit valdkonda reguleeriv kord. Mõnedes valdkondades puuduvad needki nõuded.

Audit näitas, et vaid vähem kui pooled omavalitsused (15 auditeeritust 7) olid teenuste osutamise formaalsed eeldused täitnud kõigis või valdavas osas valdkondades. Teenuste pakkumisel väikesaartel on erisusi, sest nad täidavad ka paljusid riigi ülesandeid.

Auditeerimiseks valis riigikontroll välja 15 väiksemat ja keskustest kaugemal asuvat omavalitsust ning analüüsis omavalitsuste kaheksat tähtsamat tegevusvaldkonda.

Riigikontroll ei saanud hinnata seekord teenuse tegeliku pakkumise vastavust mõistlikule kvaliteedile ehk tegelikku elu, vaid ainult formaalsete eelduste olemasolu (st kas oli kehtestatud vastav kord või regulatsioon).

Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli nentis et riigikontroll oli sunnitud piirduma vaid formaalsete eelduste analüüsiga sellepärast, et riik ei ole 20 aasta jooksul siiani määranud enamikus valdkondades omavalitsuste osutatavate teenuste kvaliteedile ega neid osutavatele ametnikele mingeidki nõudeid, ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kas omavalitsused suudavad oma ülesandeid täita.

Probleemiks on ka praegune olukord, kus ei ole selgelt eristatud omavalitsuste ja riigi ülesanded, ning see ei ole kooskõlas põhiseadusega. Sellele on 2010. aastal tähelepanu juhtinud ka riigikohus.

Riigikontrolli arvates tuleks välja selgida teenuste mõistlik tase, mida kohalik omavalitsus on kohustatud inimestele tagama – tuleb kehtestada teenuse standardid. Pärast teenuste pakkumise suutlikkuse analüüsi on halduskorralduses võimalik ellu viia põhjendatud muudatusi, mida teenuse kvaliteedi parandamine ilmselt eeldab.

Peakontrolör Mikli nentis, et nõuete seadmist peaks koordineerima ja nende täitmist analüüsima regionaalminister, kes seni pole selleks piisavalt initsiatiivi näidanud. Regionaalministril tuleks võtta initsiatiiv ja kaasata sellesse protsessi valdkondade eest vastutavad ministrid, koordineerides ise kogu tegevust.

Analüüsi tulemusel selguks, milline kohalik omavalitsus suudab kvaliteetset teenust pakkuda ja milline mitte.

Mõistliku taseme väljaselgitamisel tuleb arvestada kuludega, mida teenuse arendamine kaasa toob. Selge on, et kulukate teenuste arendamine eeldab kriitilist arvu tarbijaid. Eriti suureks probleemiks avalike teenuste pakkumisel väiksemates ja keskustest kaugemal asuvates omavalitsustes on spetsialistide vähesus.

Riigikontroll möönab, et samu teenuseid nii tihe- kui ka hajaasustusega piirkonnas elavatele inimestele on keeruline pakkuda, mistõttu tuleks arutada ka seda, kas kohaliku omavalitsuse korraldust oleks mõistlik muuta nii, et kõik omavalitsused ei peaks täitma ühtesid ja samu ülesandeid, vaid need oleks kindlaks määratud, arvestades regionaalseid aspekte ja võimalusi.

Teenuste kvaliteeti aitaks parandada selle osutamine maakonna tasandil või omavalitsuste koostöös, milleni omavalitsused siiski väga tihti ei jõua, samuti kvalifikatsiooninõuete kehtestamine spetsialistidele.

Riigikontroll rõhutab, et regionaalministrile tehtud soovituse täitmine lähiaastatel on äärmiselt oluline ning võib muuta kohaliku omavalitsuse korraldust. Ka mitmed auditeeritud omavalitsused on väljendanud seisukohta, et muudatused praeguses olukorras on möödapääsmatud. Auditeeritud omavalitsused ise pakkusid teenuste kvaliteedi parandamiseks väga erinevaid lahendusi.

Omavalitsused pooldavad maakonnas kompetentse keskuse loomist. Mõned väljapakutud lahendustest, nagu omavalitsuste kohustuslik koostöö või omavalitsuse kahetasandiliseks muutmine, nõuavad poliitilisi kokkuleppeid ja seadusemuudatusi.

Auditeerimiseks valis riigikontroll välja 15 väiksemat ja keskustest kaugemal asuvat omavalitsust (Piirissaare, Tudulinna, Lohusuu, Kasepää, Lavassaare, Kõo, Põdrala, Õru, Ruhnu, Mustjala, Mõniste, Laheda, Meremäe ja Mikitamäe valla ning Mõisaküla linna) ning analüüsis formaalsete eelduste täitmist kaheksas tegevusvaldkonnas: ruumiline planeerimine, lastehoiu korraldamine, põhihariduse andmine, sotsiaalteenuste osutamine, jäätmevedu, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni korraldamine, teede korrashoid ja omavalitsuse tegevuse läbipaistvus.