Ornitoloogiaühing vaidlustab RMK-le antud ehitusloa

Natura hindamist nõutakse Natura 2000 võrgustiku aladel tagamaks, et kaitsealal toimuv inimtegevus arvestaks esmajoones loodusväärtustega ega nurjaks kaitse-eesmärkide saavutamist. Kuivendamine mõjutab II kaitsekategooria linnuliiki metsist ning esmatähtsaks elupaigatüübiks olevaid siirdesoo- ja rabametsi.

Üle 50 aasta tagasi rajatud Kõrveveski kuivendusobjekti ning sealhulgas Raudoja rekonstrueerimine halvendaks veelgi Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal asuva Koitjärve raba lõunaosa kehva seisundit, millele on osutanud tähelepanu Keskkonnaagentuur 2020. aasta rabalinnustiku seires ning metsisemängude seiretes. Põhja-Kõrvemaa loodusväärtused on löögi all ka kaitseväe keskpolügooni arenduste tõttu. Nende mõlema aspektiga ei olnud PTA kuivendusprojektile ehitusluba andes ja Natura hindamise vajadust kaaludes arvestanud.

Eesti Ornitoloogiaühing taotleb PTA-lt ehitusloa andmise otsuse ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist ning Kõrveveski maaparandusprojektile ja tee-ehitusele täiemahulise Natura hindamise algatamist. Tagamaks, et Kõrveveski kuivenduseobjekti rekonstrueerimisega ei alustataks enne vaidluse lahendamist, esitas ornitoloogiaühing Tallinna halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus 7. juulil ka rahuldas.

Kuivenduse keskkonnamõju alatähtsustamine ja hindamata jätmine kaitstavatel aladel ja nende läheduses on ulatuslik, loodusväärtusi kahjustavate tagajärgedega keskkonnaprobleem, millele on hiljuti juhtinud Harjumaal Vilumäe kuivendusobjekti kohtuasja raames tähelepanu Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning Raplamaal Lihuveski kuivendusobjekti puhul MTÜ Päästame Eesti Metsad.