Keskpäevatund: kui Keskerakond oleks valitsuses, poleks mingit võimalust eestikeelsele haridusele üle minna (11)

Priit Hõbemägi ütles kokkulepitu võimalikku hinda kommenteerides, et eks paistab, kas peame selle kõik ise kinni maksma või on kusagilt kuldvasikas leitud.

Ignar Fjuk tõmbas uuest võimuliidust rääkides paralleeli 1999. aastaga, mil Eestis tuli võimule samadest erakondadest koosnev koalitsioon, juhtides tähelepanu, et toona oldi eelarvedistsipliini osas märksa nõudlikumad. «Siim Kallas valitsusjuhina saatis isegi hoiatuskirja suurt laenu kavandavale Tallinna linnavalitsusele ja siis seatigi sisse eelarvereeglid omavalitsustele, takistamaks üle võimete laenamist,» meenutas Fjuk.

Ainar Ruussaar märkis, et 1999. aastal polnud julgeolekukriisi ega ka tänasega võrreldavat inflatsiooni.

Rääkides koalitsiooniläbirääkimistel olnud teemadest, leiti saates, et mõneti oli tegemist juba 2023. aasta valimiskampaania algusega.

Eks paistab, kas peame selle kõik ise kinni maksma või on kusagilt kuldvasikas leitud.

Ignar Fjuk sõnas, et läbirääkijaid on küll kritiseeritud selle eest, et läbirääkimisprotsess venis pikale, samas on parem leppida kõiges kokku juba võimukõnelustel, kui hakata samu küsimusi lahendama edasise töö käigus.

Priit Hõbemägi lausus, et uusi teemasid nendel läbirääkimistel esile ei toodud, pigem maadeldi vanade muredega. Energeetikast rääkides sõnas ta, et nüüd võime ilmselt rohepöörde kalmukünkal tantsu lüüa, sest Ukraina sõja puhkemine ja energiakriis võimaldab fossiilseid kütuseid edasi kasutada. «Selle punkti üle on mul hea meel, sest terve mõistus on taas koju tulnud,» ütles Hõbemägi.

Ka Ruussaar oli nõus sellega, et eelolev sügis paneb ilmselt rohepöördele kõva põntsu. Ta lausus, et omaette küsimus on, kelle asi on energeetikaprobleemide lahendamine. 

Hõbemägi vastas, et kui turuolukord on muutunud, on mõistlik, et riik asub tegutsema tururegulaatorina. Ta rõhutas, et ei tohi unustada, et energeetika on samuti üks osa julgeolekust.

Kui Keskerakond oleks võimuliidus, poleks selline sõnastus võimalik.

Eestikeelsele õppele ülemineku punkti kommenteerides olid kõik saates osalejad üksmeelel, et see on vajalik. Küsimusi tekitas koalitsioonilepingusse kirjutatud tähtaeg, milleks on aasta 2024, sest on selge, et selleks napib õpetajaid.

Ignar Fjuki arvates oleks üheks lahenduseks vabatahtlike kaasamine, et kõik, kes soovivad aidata, tuleksid koolidele appi.

«Mina ei julgeks küll mingisugust kihlvedu sõlmida, et see tõesti algab 2024. aastal,» oli Hõbemägi skeptiline, lisades, et on siiski hea, et mingi konkreetne eesmärk eestikeelsele koolile üleminekul koalitsioonilepingusse kirjutati. Ta lisas, et kui Keskerakond oleks võimuliidus, poleks selline sõnastus võimalik.