/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2012/02/29/990432t1hd566.jpg)
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann rääkis, et pealinna teede lugematud augud pole talle üllatuseks. Asi polevat selles, et ametis ei piisaks probleemiga tegelemiseks ajusid, vaid asi on ikka rahas.
Kommunaalameti juht teeaukudest: asi pole selles, et meil ei jätkuks ajusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me näeme auke, mis hakkavad tekkima talvel või kevadel, me teame seda väga hästi – meie silmaring ei ole kehvem, aga kui rahakott on juba augustikuus tühi, siis ei ole midagi teha, vaid oodata, kuhu see auk esimesena tekib ja minna seda lappima,» vaidles Valdmann täna konverentsil «Eesti teede kvaliteediga Euroopasse?» vastu väitele, et kui Tallinn tegeleks teede murekohtadega juba sügisel, ei tekiks ka sula-ajal nii palju auke.
«Asi ei ole selles, et meil ajusid ei jätku või silmaring on kitsas või me ei käiks ringi,» rõhutas ta, lisades, et intensiivse liiklusega teel käiakse kord ööpäevas olukorraga tutvumas ja väiksematel tänavatel harvem.
«Vaatamas võid sa ju käia. Näed ainult, kuidas augud arenevad ja täna arenevad nad kohutava kiirusega,» tõdes Valdmann. «Järvevana teel on viimase nädala jooksul auke tekkinud mitte nagu seeni, vaid veel kiiremini. Mõnikord tekib 2-3 tunniga niisugune auk, et võib rattad ära lõhkuda.»
Valdmann rääkis, et ükski kohalik omavalitsus ei ole nii rikas, et tagada maksutulude arvelt kõigi teede ja tänavate seisundinõuete täitmine.
Tema sõnul pole riik kütuseaktsiisist laekuva tulu eraldamisel konkreetne: näiteks 2008. aastal eraldati KOVidele teehoiu rahastamiseks 40,45 miljonit eurot, kuid juba 2009. aastal 11,37 miljonit eurot ilma igasuguse õigusliku aluse muutumiseta, vaatamata asjaolule, et kütuseaktsiisi laekus 2008. aastal 300 miljonit eurot ja 2009. aastal 311 miljonit eurot.