Kõlvart: kui Tallinna haigla kompensatsioonis ühist arusaama ei teki, läheme kohtusse (6)

Eile kirjutas Postimees, et valitsus kaotab rahastuse kolme suurprojekti tagant, nende seas ka rajatavalt Tallinna haiglalt. Kõlvarti sõnul sai ta sellest teada meedia vahendusel ning selliseks stsenaariumiks nad valmis ei olnud.

Kõlvart nentis pressikonverentsil, et linnaga haigla rahastuse kaotamist ei arutatud: «Selline halduskultuur, avaliku sektori käitumisviis, tekitab muidugi küsimusi. Kuidas sellise olulise otsuse puhul on võimalik otsustada nii, et partner ei ole üldse teadlik?» Valitsuse argumentidega tutvus linn tema sõnul eilse valitsuse pressikonverentsi vahendusel. «Keegi arvab, et haigla pole läbi mõeldud - kas keegi on vaadanud ka 3 aastat tagasi valminud dokumenti Tallinna haigla arengukavast?»

«Tallinna haigla on Tallinna haigla ainult nimetuse järgi,» lausus Kõlvart. «Tegu on üleriigilise tähtsusega projektiga ja ainult teeninduspiirkond on kolmandik Eesti elanikkonnast. Jutt ei ole sellest, et haiglat on linnavalitsusele ja Tallinna linnale vaja, seda on vaja riigile,» usub ta.

Kõlvarti sõnul tuleb nüüd igaljuhul lahendada amortiseerunud hoonete probleem. «Reaalsus on see, et 7-8 aasta pärast ei suudeta Tallinna haiglate hoonetes teenuseid pakkuda,» lausus ta.  

Võimalus kohtuteeks

«Meie praegu lähtume sellest, et juriidiliselt on meil riigiga siduvad suhted. Meile on antud väga selge juriidiline signaal, et Tallinn seda haiglat ehitab ja riik seda Euroopa vahenditega toetab. Kui see signaal on antud, siis koos sellega tekib ka vastutus,» sõnas Kõlvart ja viitas, et neile tuleks kompenseerida ka senised kulud vähemalt projekteerimise eelarve osas. Nüüd alustatakse sel teemal läbirääkimisi: «Kui meil ühist arusaama ei teki, pole midagi teha - hakkame seda küsimust kohtu kaudu lahendama.»

Mõned haiglaüksused ei suuda nõuetele enam vastata

Bakler märkis, et kui haiglahooned tavapärases kasutuses on 50-100 aastat, siis Tallinna keskhaiglatega on see ajaperiood nüüd kohale jõudnud. Praegused hooned on tema sõnul nõuetele vastavad veel vaid teatud aja. 

 «ITK raviüksuse hooned on eelmise sajandi esimesest poolest, LTKH Paldiski maantee üksus eelmise sajandi 70ndatest-80ndatest,» rääkis ta. Haiglajuhi sõnul ei suudeta tehnilist taset kõigis üksustes tagada, olgu selleks operatsioonisaalid või kindlat temperatuuri nõudvad seadmed. «Taas, kui me oleme tehnoloogiliselt kõige nõudlikumates üksustes suutnud taseme viia sinna, mida tehnoloogia nõuab, on need üksikud üksused, kus me suudame sellise taseme tagada.»

Kõlvart lisas, et argument, et ehitushinnad on tõusnud, on tema arust veider, kuivõrd suuri ehitusprojekte on veel küllaga.