/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2020/08/13/13270952t1h0748.jpg)
Terviseameti Põhja regionaalosakond võttis esmaspäeval Pirita supluskohast veeproovi sinivetikate määramiseks. Proovi tulemus viitas mõõdukale õitsengule ning vähesel määral leidus ka potentsiaalselt toksilisi liike.
Tallinnas tuvastati esimesed sinivetikad
Mereinstituudi teaduri hinnangul sõltub sinivetikaõitsengu prognoos veetemperatuurist, tuule suunast ja senisest kestvusest. Sinivetikakogumid olid Eesti põhjarannikul nähtavad juba nädal tagasi, põhja- ja läänekaare tuultega võivad need püsida veel kaks kuni kolm nädalat.
Terviseamet soovitab lähiajal supelrandades ujudes olla tähelepanelik ning pärast suplust ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Kindlasti tuleks jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks.
Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.
Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada sinivetikarikast vett alla neelates. Mürgistusest on eelkõige ohustatud väikelapsed, vanemad inimesed, kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.
Sinivetikamürgistuse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, võib olla naha ja silmade punetust, halba enesetunnet ja kõhulahtisust, palavikku, nohu ja köha, lihasevalusid, huulte kipitamist ja pragunemist ning tasakaaluhäireid.
Vee puhtuses saab veenduda ka ise: kui vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste tõttu kollakasroheliseks, kalda äär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.
Suplusvee kvaliteedi kohta leiab infot siit.