Politsei tegi Varro Vooglaiule Postimehe ajakirjaniku meeleavalduselt minema kihutamise eest trahvi (6)

Väärteomenetluse algatas PPA vanemväärteomenetleja Kristel Proos tuginedes karistusseadustiku paragrahvile, mille kohaselt võib avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot.

Kuigi Varro Vooglaid on väitnud, et PPA algatas väärteomenetluse Sander Punamäe kaebuse peale, siis see ei vasta tõele. Punamäe ei ole vahejuhtumi pärast politsei poole pöördunud.

Ida-Harju politseijaoskonna juhtivuurija Riina Printsmanni sõnul on menetluse alustamiseks vajalik, et toime pandud teol oleksid süüteo tunnused.

«Alati ei ole vaja avaldust, politsei kontrollib laekunud infot ning selle pinnalt tehakse otsus menetluse alustamiseks. Ka selle juhtumi kohta laekus meile info ja kogutud tõendite pinnalt alustati veebruaris väärteomenetlus,» ütles Printsmann.

Ta lisas, et avaliku koosoleku korraldajal on kohustus tagada rahumeelselt koosoleku pidamine.

Juhtivuurija Riina Printsmanni allkirjastatud PPA otsuse kohaselt rikkus Vooglaid nimetatud normi, nõudes 17. veebruaril Toompeal Stenbocki maja ees toimunud piketil Postimehe toonase töötaja Sander Punamäe lahkumist.

Vooglaid väitis, et nimetatud isik oli varem kajastanud koroonapiirangute vastaseid meeleavaldusi raskelt kallutatult ning käitus ka kõnealusel piketil provotseerivalt ja segas koosolekul osalejaid.

«Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et Varro Vooglaid on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud rikkumise, olles avaliku koosoleku korraldaja ja korrapidaja, ei taganud koosoleku läbiviimist rahumeelselt,» seisab PPA otsuses.

Vastavalt PPA hinnangule seadis Vooglaid Punamäe ohtu, andes talle korralduse koosolekult lahkuda. Seega ei täitnud Vooglaid PPA seisukoha kohaselt koosoleku korraldajana korrakaitseseaduse paragrahvist tulenevat kohustust tagada koosoleku rahumeelne pidamine ja koosolekust osavõtjate ohutus.

«Menetlusalune isik ei sekkunud ega kutsunud kordagi korrale neid meeleavaldusel viibinud osalejaid, kes vaenuliku käitumisega ründasid ja piirasid sisse ajakirjaniku, selle asemel kordas ta koos osalejatega, et kao ära, kao minema siit, lahku, häbi. Sellest tulenevalt seadis menetlusalune isik oma käitumisega ohtu ajakirjaniku Sander Punamäe turvalisuse avalikul koosolekul,» selgitab PPA oma otsuses.

Videot Sander Punamäe meeleavalduselt äraajamisest saab vaadata siit:

Vooglaiu sõnul on PPA otsus kallutatud ja ignoreerib täielikult õigusliku hinnangu andmise seisukohast kõige olulisemaid asjaolusid – nii seda, et Punamäele antud korraldus piketilt lahkuda lähtus just nimelt eesmärgist täita koosoleku korraldaja kohustust tagada koosoleku rahumeelne läbiviimine ja selle turvalisus, kui ka seda, et mitte ükski fakt ei kinnita järeldust, nagu ei oleks koosolek toimunud rahumeelselt või nagu tekkinuks koosolekul Punamäe suhtes reaalne oht.

«Juba vastulauses väärteoprotokollile selgitasime rõhutatult, et kellegi subjektiivne ohutunne ei saa olla väärteo kvalifitseerimise aluseks ning et oluline on see, kas faktilisi asjaolusid silmas pidades tekkis isiku suhtes reaalne oht või mitte. PPA pole aga toonud esile ainsatki fakti, millele toetudes saaks väita, et Punamäele antud korraldus piketilt lahkuda tekitas tema suhtes mingigi reaalse ohu – eriti pidades silmas, et tema kõrval seisid mitu olukorda hallanud politseinikku, kellega olime pikettide läbiviimisel teinud pidevalt konstruktiivset koostööd,» ütles SAPTK juhataja.

Ühtlasi on Vooglaiu sõnul ohtlik, et Eestis võtavad üha enam maad mustrid, mis ei ole õigusriigile omased. «Kui valitsuse alluvuses tegutsevad jõustruktuurid hakkavad otsitud põhjendustele tuginedes rakendama sanktsioone inimeste suhtes, kes korraldavad kodanike põhiseaduslikel õigustel tallava valitsuse poliitika vastu protesti avaldamiseks meeleavaldusi, siis näeme niisuguste mustrite süvenemist, mida tavaliselt kritiseeritakse Venemaast rääkides,» osutas ta.

Vooglaid kinnitas, et kavatseb PPA otsuse Harju maakohtus vaidlustada. Selleks on tal aega 15 päeva.