Kindralleitnant Herem: kõrvalseisjad ei peaks iga endale arusaamatut otsust läbikukkumiseks tembeldama (3)

«Kuigi seda nähakse lubadustest taganemisena või avaldatakse pettumust, siis kummakski pole põhjust. Selline on sõjaväelaste ettepanek olnud kogu aeg. Vähemalt Eesti kaitseväe,» kirjutas Herem. 

Ta märkis, et kõrvalseisjad ei pruugi sellest aru saada ning poliitikud kasutavad tihti üldistavaid mõtteid, mis tõlkes omakorda pea peale pöörduvad. «Ja lõpuks räägivadki paljud asjadest, mis on nende arvamus, mitte sõjaline nõuanne,» lisas Kaitseväe juhataja. 

Ta selgitas, et muidugi vajatakse praegu paremini ettevalmistatud kaitset kui seni. «Selleks ei piisa 3B riikide oma vägedest ega sellest, mis siin juba on. Lahendus on täiendavate jõudude määramine, neile plaani järgi ülesannete määramine ja nende harjutamine, üksuste lahinguvalmiduse hoidmine, siirmise ja lahingutegevuse ettevalmistus erinevatel tasanditel,» selgitas kindralleitnant Herem.

«Alaline kohalolek on keerukam kui Rail Balticu rajamine»

Ta rõhutas, et Saksamaa näitel määratakse Leedu kaitseks mehhaniseeritud brigaad, mis varustatakse kõige sellega, mida ülesandeks vaja. Osa varustusest paigutatakse Leetu.

«Nüüd hakkavad brigaadi osad Leedus roteeruma, peaeesmärgiga harjutada oma ülesandeks. Õppida tundma keskkonda, kohalikke tingimusi ja koostööd teiste Leedus paiknevate või seal vajadusel tegutsevate üksustega. Nende üksuste tegevust hakkab juhtima diviis. Kas Saksa, Leedu või NATO oma, pole tähtis,» toonitas Herem.

«Ma tean, et paljud väljaspool sõjaväge sellest nii aru ei saa ja näevad ainukese lahendusena midagi, mis on igapäevaselt kohal. Paraku unustatakse ära ressursid,» selgitas Herem oma postituses. 

Nimelt vajab brigaadi (3000+ inimest ja varustus) alaline kohalolek väga palju taristut. «Võtke meie Tapa linnak näitena. Kuid see tagab ainult väe majutuse ja ladustamise. Alaline paiknemine tähendab Saksa-Leedu puhul «väikest Saksamaad» Leedus. Lasteaiad, koolid, elamispinnad. Või arvab keegi, et hoiad aastaid inimesi kodust ja perest eemal? Üldiselt see ei tööta,» kirjutas Herem. 

Teiseks vajab selline üksus ka harjutusala. Herem tõi lihtsustatult välja 10×10 km ala, kus saab harjutada manöövrist kuni suurtükilaskmisteni. «See on keerulisem kui Rail Balticu või tuulepargi rajamine,» tõdes Herem. 

«Kokkuvõttes nõuab see kõik sadu miljoneid mõne aasta jooksul ja kümneid miljoneid edaspidi igal aastal ülalpidamiseks. Raha, mida tuleb hoopis reaalsetesse võimetesse, mitte betooni panna,» lisas ta. 

Tõhusad lahendused on olemas

Nüüd jääb Heremi sõnul üle küsimus, kas neid määratud vägesid jõuab või saab piisavalt kiiresti ohu korral kohale tuua. Tema hinnangul saab. Seda tuleb lihtsalt korraldada ning harjutada. Aga harjutada ei tule mitte ainult liikumist Saksamaalt Leetu, vaid üksustevahelist koostööd ja konkreetses keskkonnas tegutsemist. 

«Kui Leedu oleks Ukraina näitel jaanuarikuises olukorras, siis tuleks vägesid liigutada. Osaliselt detsembriski. Ja kui keegi kahtleb sellises otsuses, siis miks ei kahtle ta otsuses sõdida alaliselt paiknevate üksustega? Suvalki ja A2/AD on kujunenud mugavusväljendiks, ilma et nende küsimuste lahendamisele mõeldaks. Aga lahendused on olemas,» kirjutas Herem. 

Herem märkis oma postituses, et tegelikult liigub Leedu-Saksamaa puhul areng sinna, millest on ka Kaitseväe juhid viimastel kuudel rääkinud. «Sõjaliselt tark ja ressursi poolest tõhus lahendus. Just selliseid otsuseid ootamegi kogu 3B kohta Madridis. Kui sõjaväelased aru saavad, on ju hästi. Kõrvalseisjad ei peaks aga iga endale arusaamatut otsust läbikukkumiseks või pettumuseks tembeldama,» toonitas Kaitseväe juht.

Tema sõnul on lahendusi vaja kiiresti. «Igasuguse alalise paiknemise arendamine võtab aega aastaid ja ka siis nauditakse silmaga nähtavat, kuid mitte tingimata sõjaliselt efektiivset tulemust,» kirjutas kindralleitnant Herem.