Sõjapõgenike abistamise tingimused Tallinna bussijaamas muutuvad paremaks

«Tallinna Bussijaama infopunkti laiendamisega soovime pakkuda traumeeritud sõjapõgenikele abi ja nõustamist rahulikumas keskkonnas. Vajadus selle järgi on selgelt kasvamas,» selgitas sotsiaalkindlustusameti kriisijuht Kert Valdaru.

Tallinna Bussijaama infopunkt on olnud avatud juba kaheksa nädalat ning selle aja jooksul on infopunktis nõustatud tuhandeid inimesi, ajutisele majutusele on suunatud 2286 inimest. Kaks nädalat tagasi avatud Jõhvi infopunkti 30 majutuskohta on samuti pidevas kasutuses, sealt saavad abi ka transiidis sõjapõgenikud.

«Püüame vastu tulla ja pakkuda inimlikku soojust inimestele ja nende kaaslastele, kes on sõja eest põgenedes võtnud kaasa ka oma lemmikloomad, seetõttu oleme näiteks ainuüksi Jõhvi infopunktis andnud abi nendega koos põgenenud 4 kassile, 5 koerale ja 2 tuhkrule. See näitab, et vajadus riigipoolse abi ja teenuse järgi on hästi vastu võetud ning sõjapõgenikele väga vajalik,» lisas Valdaru.

Peale hädaolukorra lõppu kohandati sõjapõgenike vastuvõtupunktid Tartus ja Pärnus ümber sotsiaalkindlustusameti infopunktideks, lisaks avati infopunktid Tallinna bussijaamas ja Jõhvis.

Infopunktidest saab lisainfot Eestis viibimise võimalustest ning vajadusel korraldatakse inimesele lihtsates tingimustes majutust (kuni 24h), kuni põgenik on saanud ajutise kaitse või saanud Eestist edasi liikuda. Vajadusel antakse ka psühhosotsiaalset kriisiabi ning pakutakse tagasihoidlikult süüa ja juua. Infopunktist saab abi ka siis, kui inimene jõuab Eestisse õhtul, öösel, nädalavahetusel või riiklikul pühal ning tal ei ole siin ajutist peatumiskohta.

Sotsiaalkindlustusameti infopunktid on avatud 24/7 ning asuvad: Tallinna bussijaamas (Lastekodu 46), Pärnus (Pikk 18), Tartus (Riia 179) ja Jõhvis (Viru 5A). Narva piiripunktis abistab sõjapõgenikke kontaktisik, kes aitab abivajajaid ka Jõhvi jõudmisel.

Ajutist kaitset enam neis infopunktides taotleda ei saa, selle viis PPA tagasi oma teenindussaalidesse, kus on selleks eraldi töötajad. Kui ajutist kaitset saanud või taotlenud põgenik vajab ajutist majutust, suunatakse nad edaspidigi lühiajaliselt sotsiaalkindlustusameti majutuskohtadesse.

Alates sõja algusest Eesti on vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku, neist 12 570 alaealist. PPA piiril registreerinud 70 369 sõjapõgeniku riiki sisenemise, kellest 28 112 inimest kasutas Eestit transiidina. Ajutise kaitse taotlusi registreeritud 12. juuni seisuga kokku 27 489.