:format(webp)/nginx/o/2022/06/15/14628991t1h22b0.png)
Kümnetest miljonitest maailmas ringlevatest euromüntidest tunnistab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) meil valerahaks aastas 50–100. Need juhtumid ei jõua tavaliselt aga kuhugi, sest valemündid on välismaist päritolu ning menetlus kujuneks kallimaks kui tekitatud kahju.
Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve sõnul jõuavad valemündid suure tõenäosusega siia välismaalt. «Meil pole infot ega alust arvata, et Eestis keegi neid teeks,» mainis Roosve. 2021. aastal avastati Eestis 63 valemünti, 2020. aastal 106 ja 2019. aastal 123.
Võltsitud paberraha on valdavalt organiseeritud kuritegevuse vili ning pärineb Itaaliast Napoli ligidalt, kus kohalik maffia ehk Camorra on sellele spetsialiseerunud. Võltsmüntidest pärineb väga suur osa hoopis n-ö kodustest tingimustest. On neid, kes lihtsalt huvist proovivad münte valmistada, aga ka neid, kel eesmärk selle raha eest midagi osta.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/06/15871381t1h3575.jpg)