Politsei päästis elektrišokirelva kasutades kolme inimese elu (3)

Pühapäeva õhtul kasutasid politseinikud elektrišokirelva Tallinnas 22-aastase naise suhtes, kes oli ennast noaga vigastanud ja ähvardas sellega ka politseinikke, teatas BNSile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Kiirabi toimetas naise tervisekontrolliks haiglasse.

Esmaspäeva õhtul kasutasid politseinikud elektrišokirelva Lääne-Harju vallas alkoholijoobes 63-aastase mehe suhtes, kes oli ennast noaga vigastanud. Kiirabi toimetas mehe tervisekontrolliks haiglasse.

Teisipäeva öösel kasutasid politseinikud elektrišokirelva Tartus alkoholijoobes 47-aastase mehe suhtes, kes suunas noa enda poole ning ähvardas ennast vigastada. Kiirabi vaatas mehe üle, temaga oli kõik korras ja politseinikud toimetasid ta kainenema.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo planeerimise ja eriettevalmistuse talituse juht Armin Saaritsa sõnul on need juhtumid heaks näiteks, kuidas elektrišokirelva kasutamine on aidanud ära hoida traagilised tagajärjed nii inimese enda kui ka politseinike jaoks.

«Sündmusele reageerides on politseinike esmane soov alati olukord külmutada ning meie peamiseks töövahendiks on sõnad. Paraku ei õnnestu alati leebete vahenditega maksimaalset tulemust saavutada, mistõttu on politseinikud välja õpetatud kasutama erivahendeid ja relvi, et päästa inimelusid,» ütles Saarits.

Politsei võttis elektrišokirelvad kasutusele 2018. aasta teises pooles ja sellest ajast alates on neid kõrgendatud ohu tõrjumiseks kasutatud kokku 38 korral. Elektrišokirelva abil on politseinikud peatanud külmrelvaga ründe 15 korral, füüsilise ründe seitsmel korral ning takistanud inimestel iseennast vigastamast üheteistkümnel korral. Politseinikud on elektrišokirelvaga tõrjunud koerarünnaku kolmel korral ning grupiviisilise ründe kahe või enam inimese poolt kahel korral.

Elektrišokirelva võib korrakaitseseaduse järgi kasutada tulirelva alternatiivina kõrgendatud ohu korral ehk juhul, kui ohus on inimese elu. Politsei on teinud ettepaneku ja neid võimalusi on siseministeeriumis arutatud, et elektrišokirelva kasutamine võiks olla võimalik ka olulise ohu korral ehk juhul, kui inimese elu pole ohus, kuid ohus on tema tervis. See muudaks elektrišokirelva samaväärseks gaasipihusti ja teleskoopnuiaga.

«Võrreldes gaasipihustiga, mis võib inimesele tekitada mitu päeva kestvaid nägemis- ja hingamisraskusi, või teleskoopnuiaga, mis võib inimesel põhjustada palju kehavigastusi, on elektrišokirelva mõju väga lühiajaline, mistõttu oleks elektrišokirelva laiema kasutuse võimaldamine teatud olukordades palju tulemuslikum ja põhjustaks inimesele vähem kannatusi,» rääkis Saarits. Elektrišokirelva kasutamine samadel alustel füüsilise jõu, gaasi või nuiaga on lubatud näiteks Soomes ja Leedus.

«Elektrišokirelva eeliseks on ka asjaolu, et selle kasutamisel luuakse logifail ning kogu tegevus jäädvustatakse nii helis kui ka pildis. See tagab väga hea järelevalve relva kasutamise üle ning võime kinnitada, et elektrišokirelva ei kasutata liiga kergekäeliselt ega ilma seadusliku aluseta,» ütles Saarits.

Politsei eesmärgiks on, et elektrišokirelv oleks kaasas igal reageerival üksusel ning selle jaoks korraldatakse regulaarselt elektrišokirelva alg- ja täiendkoolitusi. Tsiviilkäibes on elektrišokirelva omamine keelatud.