Võrklaev: umbusaldus Liina Kersnale on Keskerakonna kättemaks

Reformierakonna fraktsioon leiab, et haridusminister Kersna on teinud suurepärast tööd koolide avatuna hoidmisel ja eestikeelse hariduse ülemineku ettevalmistamisel. «Me teame, et just eestikeelne haridus oli meil koalitsioonis Keskerakonnaga üheks suurimaks tüliõunaks, nii et saan ainult järeldada, et umbusaldus on kättemaks haridusministrile sammude eest, mis ta selles valdkonnas tegi,» ütles Võrklaev BNSile.

Et EKRE on selle umbusaldusega ühinenud, ei ole Võrklaeva sõnul üllatav, arvestades, et just EKRE ja Keskerakond hääletasid riigikogus maha ka eestikeelsele algharidusele ülemineku eelnõu. «Ilmselt on neile jätkuvalt vastumeelt see, et eestikeelsele haridusele üleminek on võetud ka uue valitsuse üheks fookusteemaks,» arvas Võrklaev.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon koos EKREga umbusaldab haridus- ja teadusminister Liina Kersnat, kuna tema juhitavas haldusalas on kahe erakonna väitel mitmeid tegematajätmisi. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on Liina Kersna oma tegevuses ebaõnnestunud.

«Liina Kersna haldusalas on esile kerkinud mitmeid küsitavusi ja tegematajätmisi, mis on pikka aega vindunud ning kus ei ole suudetud lahendusi välja pakkuda,» ütles Karilaid.

«Oleme seisukohal, et kiirtestide hanke korraldamisel rikkus minister riigihangete seaduse nõudeid ja tekitas riigile miljonite eurode ulatuses majanduslikku kahju. Pikalt on üleval olnud kõrgkoolide rahastamisega seotud probleemid ja patiseisu tõttu ei ole allkirjastatud halduslepinguid. See seab ohtu kogu kõrghariduse jätkusuutlikuse. Minister ei ole teinud selles valdkonnas otsustavaid jõupingutusi,» lausus Karilaid.

Jaanus Karilaid lisas, et Keskerakond toetab eesti keele õpetamise tugevdamist nii koolides kui ka lasteaedades, kuid paraku on just tänane minister mitmed positiivset tagasisidet saanud algatused lõpetanud. 2018. aastal kutsus haridusminister Mailis Reps ellu pilootprojekti «Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas».

Tänaseks on projektiga liitunud üheksast kohalikust omavalitsusest 40 lasteaeda. Kokku on seeläbi venekeelsetesse lasteaedadesse palgatud üle 300 eestikeelse õpetaja. 2020. aasta sügisel laiendati projekti ka koolidele ning 20 eestikeelset õpetajat alustas tööd eesti või vene õppekeelega kooli 1. ja 2. klassis, milles õpib vähemalt 10 muu kodukeelega last. Kahe aastaga kaasati 40 õpetajat.

«Viimane haridusminister, kes antud projektidega uusi õpetajaid palkas, oli keskerakondlane Jaak Aab. Vaatamata suurtele sõnadele ja lubadustele Reformierakonna minister Liina Kersna uusi eestikeelseid õpetajaid koolidesse ning lasteaedadesse juurde ei ole palganud,» nentis Jaanus Karilaid.

Umbusaldusavaldus antakse üle teisipäeval. Umbusaldust saab arutada alles siis, kui perehüvitiste seaduse menetlus lõppeb, või täiendaval istungil, mille saab kokku kutsuda riigikogu juhatus.