Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamine on piirkondades erineval kaugusel (1)

Istungil tutvustas riigikontroll äsja valminud auditit, mis uuris gümnaasiumivõrgu kujundamist.

Auditi eesmärk oli hinnata, kas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) tegevus on aidanud kaasa gümnaasiumivõrgu korrastamisele ning kas riigigümnaasiumite loomisega on saavutatud soovitud tulemused.

Riigikontrolli peakontrolöri Ines Metsalu-Nurmineni sõnul peab gümnaasiumivõrk vastama õpilaste arvule ja asukohale, kuid gümnaasiumivõrk ei ole veel vastavaks kujunenud. Audtiti andmetel on gümnaasiumivõrgu reformimise vajadust teadvustanud nii riik kui ka kohalikud omavalitsused, kuid kavatsuste ja nende elluviimise vahel on tekkinud lõhe.

Näiteks oleks ministeeriumi soov õpet koondada ja selleks asutada maakonnakeskustesse riigigümnaasiumid, kuid samal ajal on omavalitsused jätkanud munitsipaalgümnaasiumite pidamist. Aastal 2015 seati ka eesmärk, mille kohaselt oleks pidanud aastaks 2020 olema Eestis gümnaasiumiastmega koolide arv vähenenud 200-lt 100-ni ning riigigümnaasiumite arv suurenendus 5-lt 24-ni. Hetkel on aga gümnaasiumiastmega koole 158 ning riigigümnaasiume 16, mis tähendab, et eesmärk täies mahust saavutatud ei ole.

Auditist selgub, et põhjus gümnaasiumivõrgu reformi venimises võib tuleneda asjaolust, et üldkeskhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta puuduvad selged nõuded, mis oleks gümnaasiumivõrgu korrastamise aluseks. Hetkel jääb selgusetuks, kas gümnaasiume peab tulevikus riik või omavalitsused.

HTMi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsini hinnangul on seetõttu vajalik luua õigusruum, mis võimaldaks gümnaasiumivõrgu osas koondada selgem vastutus riigi kätte. Matsini sõnul ei korrastata koolivõrku ainult demograafilistel põhjustel, vaid tehakse arendustööd ka keskhariduse sisu osas.

Ka kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapi sõnul annaks kindla ja selge suuna gümnaasiumivõrgu korrastamisele see, kui seaduses liigutaks selge vastutuse määratlemiseni, sest hetkel see määratlus seaduses puudub.

«Kui saab selgelt määratleda riigikogu tasandil, et keskhariduse vastutus on riigil, siis see annaks haridus- ja teadusministeeriumile volituse hakata kohalike omavalitsustega läbi rääkima üleminekuperioodist, halduslepingute sõlmimisest, sest täna meil selleks volitus ei ole,» kommenteeris praegust olukorda Sapp.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noorsootöö nõunik Hille Ilves andis istungil ülevaate võimalikest probleemidest, mis koolivõrgu korrastamist takistavad. Selleks viis ta läbi küsitluse kohalike omavalitsuste hulgas, kus uuris, kas on läbi viidud koolivõrgu korrastamine, millised on probleemid korrastamise läbiviimisel ja kas motivatsiooni pakkus HTMi poolt pakutav koolivõrgu korrastamise toetus.

Küsitlusele vastas 58 omavalitsust ning nende vastustest selgus, et üks koolivõrgu korrastamist takistusi on vastasseis korrastamisele nii kohaliku taseme poliitikas kui ka elanike hulgas. Ilvese sõnul võib seda põhjendada asjaoluga, et elanikkonnale on vähe selgitatud ja kirjeldatud korrastamise protsessi ning neid ei ole piisavalt sellesse kaasatud.

Samuti võib koolivõrgu korrastamisel muutuda takistuseks ressursside vähesus ning pikad vahemaad. Ilves selgitas, et tähelepanu tuleb pöörata ka transpordiprobleemide lahendamisele, et õpilastel oleks võimalik õppeasutusteni hõlpsalt jõuda.

Küsitlusest tuli ka välja, et koolivõrgu korrastamine on piirkondades erineval kaugusel. Osades piirkondades on koolivõrku korrastatud juba alates 2000ndates aastatest, kuid samas oli paljudes koolides korrastamise protsess kavandamisel või pooleli.

Lõpetuseks koostas Riigikontroll valitsusele ja haridus- ja teadusministrile kolm eesmärki gümnaasiumivõrgu arendamise kava kohta. Esiteks tuleb otsustada, milline valitsemistasand vastutab üldkeskhariduse omandamise võimaluse pakkumise eest. Teiseks tuleb tõsta gümnaasiumivõrgu arendamise keskmes üldkeskhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse ühtsete nõuete tagamine. Kolmandaks on vajalik luua detailne gümnaasiumivõrgu korrastamise plaan.