KESKPÄEVATUND ⟩ Ignar Fjuk: poliitilise kultuuriga on Eestis halvasti (4)

«Aga ükskõik, milline kombinatsioon siis ka tekib selle segaduse tulemusena, tulemus on ikka üks ja sama. Ja minu küsimus ongi see, et mis siis tegelikult on selle asja juur, kui tulemus ka erinevate kombinatsioonide puhul on ikka samasugune.»

Ignar Fjuk ütles, et kindlasti ei ole see päris samasugune. «Kui vaadata Isamaa valikut (Reformierakond või EKRE), on see nii lahknev, et ma ei saa aru, mida neil veel mõelda on,» sõnas Fjuk.

«Kui üldse vaadata, kuidas me tänasesse olukorda oleme jõudnud, et valitsusest visati üks erakond välja ja oleme nüüd kummalises laupäevas, kus kaks erakonda peavad oma volikogu ja Eestile mingi kasulik otsus tuleb, siis kõik oli ju ainult selles, et üks erakond oli valitsuses, minetas aumehelikkuse ja seda, mis oli valitsuses kokku lepitud, riigikogus ei järgitud.»

Fjuk rääkis, et ka tema on olnud riigikogus ja teab, et sageli juhtub niimoodi, et valitsuses olev üks partneritest loobub mingisugusest oma varasemast seisukohast, aga see klaaritakse valitsuses ära ja see eelnõu võetakse riigikogu päevakorrast välja. 

«Aga et nüüd sellisel kujul seda lahendada... See lihtsalt näitab, et poliitilise kultuuriga on Eestis halvasti. Kuid see ei tähenda, et peaksime kogu tänase olukorra dramatiseerimiseks hakkama rääkima erakorralistest valimistest või ütlema, et nüüd ongi maailma lõpp käes. Rahu!»

«Segadust külavavad ju ka teised institutsioonid,» ütles Ruussaar. «President, kes saatis küsimuse, et kuidas ikkagi saaks erakorralised valimised välja kuulutada ja kas üldse.»

«Siis sotside üks tipp-poliitikuid Raimond Kaljulaid saatis avaliku kirja, et kes selgitaks parlamendiliikmetele, et mida tähendavad erakorralised valimised ja kuidas neid välja kuulutada. Ehk siis - segadust tuleb ja segadust külvatakse järjest juurde,» nentis Ruussaar. 

Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et ega ka valitsus juhtpartei ei ole viisakalt käitunud. «Jüri Ratas ütles mõni aeg tagasi erakonna volikogul esitatud kõnes, et ministrid, kes olid tegelemas oma töökohustustega või suundumas mõnele olulisele väliskohtumisele, kuulsid alles meediast, et nende teeneid enam ei vajata. Nii ei tehta.»

Fjuk tõi veel välja, et ta usub, et erakorralisi valimisi ei tule. «On olemas põhiseadus, millest oleme 30 aastat osanud hästi juhinduda, ta on töötav ja nii nagu Ameerika Ühendriikides pole veel põhiseadust muudetud sadade aastate jooksul, vaid on lisatud n-ö uusi paragrahve, nii me ei peaks kippuma oma põhiseadust kergekäeliselt muutma.»

«Teine asi on see, et erakorralised valimised on tõesti erakorralised. See olukord peaks olema erakorraline. Mis tänases olukorras nii väga erakorralist on? Poliitilised jõud üksteist stigmatiseerivad ja sõimavad - see on alati olnud. Peale valimisi see jätkub.»

Ta jätkas, et üks või kaks erakondadest nõuab raha lahkemalt jaotamist ning ka see on alati olnud. «See valimistega ei muutu. Vastupidi, ma arvan, et see veel süveneb, sest valimised annavad sellele n-ö hagu alla,» sõnas Fjuk.

«Ja kolmas, mis minu meelest on täpselt nii, nagu me kõik teame, on see kriiside katlas, kus me oleme: Covid, sõda Ukrainas, inflatsioon jne. Selles kontekstis kogu poliitiline seltskond süveneb üksteise tõrvamisele ja lubamistele. See on kõike muud kui mõistlik.»

«Ma arvan, et me jälgime põhiseaduses seda trianglit või seda samm-sammult liikumist, et kui valitsus astub tagasi, president esitab uue kandidaadi. Kui see ei saa valitsust moodustatud, nimetab president teise kandidaadi. Kui see ei saa valitsust moodustatud, siis on riigikogul võimalik nimetada enda seast peaministri kandidaat, kes siis seda püüab kehtestada. Ja kui alles see ei õnnestu, alles seejärel kuulutab president erakorralised valimised,» kirjeldas Fjuk.

Kuula lähemalt saatest «Keskpäevatund».