/nginx/o/2012/02/28/988330t1h8dce.jpg)
Eesti Arhitektide Liidu eestseisus otsustas saata Harju maavanemale ja Tallinna linnaplaneerimise ametile kirja tungiva palvega menetletav Kalasadama detailplaneering tagasi lükata.
Arhitektide liit protestib Kalasadama planeeringu vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalasadama piirkond on Tallinna üks perspektiivikamaid mereäärseid alasid, mis leidis aktiivset kasutamist ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmuste raames. Planeeringu kehtestamine rikuks linna merele avamise plaanid, leiavad arhitektid.
AS Nord Projekt poolt koostatud ja 2008. aastal avalikustatud Kalasadama planeering kogus rohkelt põhjendatud vastuväiteid. «Vahepealsel ajal on planeeringut edasi menetletud varjatult, ettepanekuid sisuliselt kaalumata. Planeeringujoonist on korrigeeritud üksnes väheolulistes küsimustes. Joonis mõjub petlikult, see on väga halvasti vormistatud ning raskesti loetav isegi erialainimestele,» väidab Arhitektide Liit.
«Linnaplaneerimise ameti poolt veebruari alguses paljudele inimestele saadetud kiri sisaldab hulgaliselt valeandmeid ja vastuolusid, mistõttu ka varasema menetluse ausus ei ole usutav. Näiteks väidab amet oma kirjas, et Suur-Patarei ja Kalaranna tänava äärde tühjadele reljeefsetele kruntidele planeeritakse 4-korruselised hooned, kuid planeeringujoonise järgi tulevad need 7- või 8-korruselised. Samuti on esitatud valeandmed ehitusaluste pindalade kohta, kus kirjas väljendatud 40 protsendi asemel nähtub süvenemise korral jooniselt 65 protsenti, mis on väga suur erinevus,» väidavad arhitektid.
Avaliku rannapromenaadi rajamise kavatsus ei mõju dokumentide järgi tõsiseltvõetavalt. Korterelamud ulatuvad lõiguti kuni 10 meetri kaugusele olemasolevast kaldakindlustusest ning neid teenindav autotee isegi 1-2 meetri kaugusele. Erakordselt suure elamukrundi piir lõikab kahes kohas kaldakindlustust. See tähendab, et nendel rannalõikudel oleks tulevikus 400 kaasomanikku, mis teeks avaliku promenaadi ülalpidamise pea võimatuks.
Põhiosa väidetavast rannaäärsest promenaadist ja joonisel kujutatud rohelusest on tegelikult kavandatud merre. Sellise lahenduse majanduslik otstarbekus on äärmiselt küsitav. Rannapromenaadile on varasemalt lubatud avalikku kasutust, kuid planeeringus näidatud ärimaa sihtotstarve ja erinevad menetlusdokumendid sisuliselt välistavad selle.
Arhitektide liit lükkab ümber ka linna poolt levitatud eksitavad andmed arhitektuurivõistluse korraldamise kohta. «Kolm aastat tagasi lubati liidule, et lahendus leitakse avaliku võistluse käigus. Seda pole vahepeal toimunud. Menetletav planeering ei ole kõlblik alusmaterjal ka ühegi võistluse korraldamiseks. Lahendus on krundijaotuse ja brutopindade poolest niivõrd tasakaalust väljas, et ei jäta võimalusi avaliku ruumi ega miljööd arvestavate hoonete projekteerimiseks.»
Detailplaneering pole kaugeltki ühiskondliku kokkuleppe nime vääriline ning see eirab sisuliselt kõiki ruumilise planeerimise aluspõhimõtteid. Tallinna linnaplaneerimise ameti teade oma kavatsusest esitada planeering peatselt volikogule kehtestamiseks on EAL arvates täiesti kohatu.