Edaspidi tõenäoliselt eesti keele oskuseta õpetajaid ega koolijuhte tööle võtta ei saa (2)

Haridustöötajatele on pikka aega kehtinud B2 või C1 tasemel eesti keele oskuse nõue, sõltuvalt sellest, millisel ametikohal nad on või millises keeles õpetavad.

Kolme aasta pärast rakendatakse muudatus, mille kohaselt on eesti keele oskuse nõue selgesõnaliselt õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete osa. See tähendab, et nõuetele mitte vastava keeleoskusega õpetajaga ei ole võimalik sõlmida tähtajatut lepingut ning koolijuhi või tugispetsialisti saab palgata vaid keeleoskusnõude täitmisel. 

Muudatus rakendatakse kolme aasta pärast alles seetõttu, et anda haridustöötajatele piisavalt aega oma eesti keele oskuse parandamiseks ja vajadusel eesti keele tasemeeksami sooritamiseks.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et õpetajal on vaja head eesti keele oskust mitte ainult õppetöö tulemuslikuks läbiviimiseks, vaid ka enda erialaseks täiendamiseks. «Õpetaja peaks olema eesti keelest erineva emakeelega noorele eeskujuks riigikeele omandamisel,» ütles Kersna.

«Riik on juba aastakümneid võimaldanud ebapiisava eesti keele oskusega haridustöötajatele erinevaid koolitusi. Peame neid riigikeele omandamisel senisest veelgi enam toetama ja seetõttu kavandame uusi spetsiaalselt neile mõeldud keelekursusi.»

HTMi vahendusel on eesti keele õppimiseks ja keeleoskuse parandamiseks haridustöötajatel olnud ja on ka edaspidi mitmeid võimalusi, sh Integratsiooni Sihtasutuse ja töötukassa mitmekesiste teenuste näol. Keeleameti heakskiidu on saanud 125 eraõiguslikku koolitusfirmat, kelle juures on võimalik eesti keelt õppida või asutuse juurde keelekursust tellida.

Lisaks täiendab HTM haridustöötajate eesti keele õppimise võimalusi uuel Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite perioodil, mil arendatakse ja suunatakse haridustöötajatele just nende vajadustest lähtuvad keeleõppekursused.