ANALÜÜS ⟩ Kuidas Kaja Kallasest Euroopa raudne leedi sai? (32)

Mõnikord avaldas Kallas Keskerakonnale survet, aga väljapoole seda eriti paista ei lastud. «Anneli Ott näiteks, ega ta ei astunud ise omal vabal tahtel tagasi,» öeldi Postimehele.

Kuid Reformierakonna reiting oli veel ka aasta ja kaks kuud pärast võimule tulemist madal (11. jaanuarist 7. veebruarini 21,6 protsenti – Ühiskonnauuringute Instituut).

Fööniksina maailmameediasse

Suur tuhast tõusmine algas veidi enne 24. veebruarit, kui Venemaa Ukrainat ründas. Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul on üheks põhjuseks asjaolu, et Reformierakond on alates pronksiööst ehitanud endale tugeva kuvandi kui parteist, kes suudab tagada Eesti julgeoleku. «Ja seda eriti Venemaa ohu puhul,» ütles Saarts. Tema sõnul võib just kriiside ajal riigijuhtide toetus lakke ulatuda, kuid seda juhul, kui juht sellega ka hakkama saab. Reiting tegigi järgnevate kuude jooksul hüppe, peaminister Kallas säras maailma suurimate väljaannete esikaantel. Euroopa uus raudne leedi – nii toodi teda eeskujuks maailma suurimatele liidritele.

Postimehega suhelnud Reformierakonna poliitik ütles, et julgeolekuteemas on Kallas niivõrd tugev, et jutupunkte talle ette kirjutama ei pea. «Tal on endiselt ukse taga välismeedia järjekord,» märkis ta. Selle taga on ühelt poolt nii Kallase enda tugevus kui ka meeskonna lobitöö. «Ega NYT või CNNi ajakirjanikud ei tea Ida-Euroopa riigijuhte, aga kui jääd kellelgi silma ja esined hästi, siis märkavad ka teised,» kirjeldati meediatöö telgitaguseid.

Eestis räägiti, et Kallas teeb peale oma töö ära ka välisministri oma. Eva-Maria Liimetsa (KE) meelest on selline hinnang ekslik. «Palju teemasid jõuabki välisministri laualt peaministri lauale. See lihtsalt on nii, kuna otsused puudutavad riike laiemalt,» ütles Liimets. Jaak Aabi (KE) hinnangul tegi hoopis Liimets Kallasele sisulise töö ära, et viimane särada saaks.

Postimehega rääkinud keskerakondlased tõdesid, et just julgeolekuteema oli see, kust varem enesekehtestamise probleemidega vaevelnud Kallas enesekindlust sai. «Ta oleks hea välisminister, aga peaministrina paneb puusse,» rääkis Kallasega valitsuslaua taga istunud poliitik.

Keskerakondlased ei eita, et Kallase kogemused Euroopa Parlamendis andsid rahvusvahelisel areenil säramiseks hea aluse. «Valdab väga hästi inglise keelt, oskab selgelt sõnastada oma sõnumeid. Ja olles Ida-Euroopas, Venemaa naaber, olles mures arengute pärast, oli see ka usutav,» hindas ka politoloog Saarts.

Ainult oma reitingust ei piisa

Mõne keskerakondlase hinnangul muutus koos aina kasvava reitinguga ka Kaja Kallase juhtimisstiil. Väidetavalt unustas ta arvestada tõsiasjaga, et Reformierakond pole valitsuses üksinda. «Ta ei osanud partnerit hoida. Pead arvestama, et kui koalitsioonipartneril reiting kukub, siis pead proovima, et äkki aitame teil probleeme lahendada, et tunneksite ennast paremini. Aga ta nagu lükkas veel tagant,» kirjeldati Postimehele.

Seejärel võtsid langeva reitinguga Keskerakonna juhtivpoliitikud ette taktika, mille järgi esimees ja fraktsioon avaldasid partnerile survet avalikult. «Siis üht-teist suutsime koalitsiooninõukogus kokku leppida,» rääkis üks erakonna juhtivpoliitikutest avameelselt, samas tõdedes, et sinna see jäigi.

Reformierakondlased räägivad aga, et esialgu oli Kallas paha tuju ja paraja portsu skandaalidega valitsusse tulnud Keskerakonna suhtes isegi liiga pehme: «Tagantjärele võib öelda, et Kaja Kallas oleks pidanud kohe olema Keskerakonna suhtes karmim ja otsustavam. Aga tol hetkel tundus ka loogiline olla keerulises seisus koalitsioonipartneri suhtes delikaatsem.»

Teine Keskerakonna tipp-poliitik ütles aga, et Kallase juhtimisstiil oli algusest peale võrdlemisi ühesugune. «Eeskätt erinevad ministrid vastutavad ise oma valitsetava ala eest, nii murekohtade lahendamise kui ka koalitsioonis kokku lepitud tegevuste elluviimise eest,» ütles ta. Samas märkis ta, et tema hinnangul pidas Jüri Ratas (KE) peaministrina eraldi, väiksemas seltskonnas nõupidamisi ministritega rohkem kui Kallas.

Reformierakondlaste hinnangul on Kallase edu taga nii tema enda areng kui ka muutused ühiskonnaelus. «Kaja plussid ja tugevused on samad, mis olid aasta lõpus. Jõulisus, otsekohesus, argumenteeritus,» loetles üks Kallase tagatoa tugisammastest.

Miks need tugevused riigisiseste kriiside ajal välja ei paistnud? «Peaministritel on erinevaid tugevusi. On peaministreid, kes on välispoliitiliselt ja Eesti esindamises tugevamad, on peaministreid, kes on pigem sisepoliitilise närviga,» hindas politoloog Tõnis Saarts.