Saarts: erakorralised valimised on vähetõenäolised, kuid mitte võimatud (2)

Politoloog Tõnis Saarts rääkis, et Eesti poliitilises ajaloos pole selliseid juhtumeid väga palju, kus peaminister saadab ise valitsuse laiali tänu sellele, et ta on partnerite vastu usalduse kaotanud. «Ega see väga levinud juhtum ei ole, enamasti on valitsuste lõpp siiski mingitel muudel asjaoludel,» sõnas politoloog, täpsustades, et kui vaadata ajalukku, siis 2009. aastal saatis Ansip valitsusest ära sotsiaaldemokraadid ja see juhtum võib-olla on mingil määral tänasega võrreldav. «Teatud mööndustega võib ka paralleele tõmmata juhtumiga aastast 2001, kui Reformierakond alustas Tallinnas koalitsioonikõnelusi Savisaare juhitud Keskerakonnaga ja sundis nii peaminister Mart Laari toonast kolmikliidu valitsust laiali saatma,» tuletas Saarts meelde.

Uue valitsuse loomiseks on Saartsi sõnul mitmeid võimalusi – välistatud ei ole Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon ega ka sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Reformierakonna koalitsioon, seega ongi Isamaa suhteliselt väikese parteina saanud kaalukeeleks.

Saarts lisas, et täielikult ei saa välistada võimalust, et Reformierakond jätkab vähemusvalitsusena, mis on väga keeruline, aga kui teised erakonnad leiavad, et Reformierakonna tiibu tuleb maksimaalselt kärpida, siis võib see juhtuda. «Samas võib sellisel juhtumil asi ikkagi päädida erakorraliste valimistega,» arvas Saarts.

Üldiselt peab Saarts erakorralisi valimisi vähetõenäoliseks, need valimised võivad kerkida päevakorda vaid siis, kui ükski koalitsioon ei ole realistlik. «Ma ei usu, et Alar Karis need kergekäeliselt välja kuulutab, eriti tänases geopoliitilises olukorras. See ei ole kindlasti otsus, mis tehakse emotsiooni ajel.»

Saarts lausus, et Eestis ei ole erakorralisi valimisi olnud just seetõttu, et põhjus nende esilekutsumiseks peab olema väga mõjus ja tänases julgeolekuolukorras on see ilmselt viimane variant, mida kaalutakse alles siis, kui kõik teised võimalused töövõimelist valitsust moodustada on läbi proovitud.