Patkuli trepp suletakse Toompea tugimüüri restaureerimise ajaks

Juunis pääseb tööde lõpuni seetõttu Nunne tänavalt Toompeale üksnes mööda Pikka jalga. Restaureerimistöid tehakse tugimüüri 130 meetri pikkusel ja 14 meetri kõrgusel lõigul Patkuli platvormist kuni Kitse haljakuni. Korrastustööd algavad Patkuli trepi poolsest osast.

«Toompea nõlvadel põimuvad huvitavalt keskajast ja varauusajast pärinevad kindlustused 19. sajandil rajatud pargiga, pikk ajalugu linnaloodusega. Kuid nii haljasalasid kui ka mälestisi tuleb hooldada, et need oleksid ohutud ja säilitaksid koha omapära,» ütles abilinnapea Madle Lippus.

Praegu tehtavad tööd jätkavad 2017. aastal alustatud Toompea tugimüüri järkjärgulist korrastamist, et see linlastele ja külastajatele ohutumaks muuta. Samuti on tänavu töös ka teine riigihange Kohtuotsa vaateplatvormi aluse tugimüüri korrastamiseks.

Toompea tugimüür on rajatud ajavahemikus 1860. aastatest kuni 20. sajandi alguseni. Pärast Krimmi sõda aastatel 1857–1858 arvati Tallinna muldkindlustuste vöönd Vene impeeriumi kaitserajatiste hulgast välja ja seejärel kujundati ümber parkideks ja haljasaladeks. Tugimüür toestab Toompea kõrgendiku looduslikku kaljut, nii et selle varingud ei ohustaks Toompea ehitisi, pargis jalutavaid ega Patkuli trepil kõndivaid inimesi. Müüritisse on laotud suured kergenduskaared, mis on 19. sajandi historitsistlikule arhitektuurile omaselt gooti stiili jäljendavate teravkaartega.

Nõukogude aja algul hakkas tugimüüri seisund kiiresti halvenema, mille juures ilmnesid suured varingud. 1956.–1958. aastal võeti ette Toompea tugimüüri ja treppide suuremad restaureerimistööd, millega kujundati ümber Patkuli trepi alaosa ning laiendati vaateplatvormi. Toompea tugimüür hakkas taas lagunema 1990. aastatel, nii et Patkuli trepil liikumine suleti paariks aastaks. Tugimüüri ning Pilstickeri ja Patkuli trepi suuremad korrastustööd võeti ette aastatel 1993–1997.

Taas alustas linn Toompea tugimüüride korrastamist 2017. aastal nende halvenenud seisukorra tõttu. Tugimüüri pinnal ja müürist eenduvatel kaljunukkidel esineb vetikate ja samblike kasvu, ka kõrrelisi ja noori võsusid. Kohati esineb müüris ja võlvides üksikuid auke, mis vajavad täitmist, kohati on suurema veekoormusega kohtades vuukidest mört välja uhutud. Osa tugimüüre ja selle nišše katvaid paeplaate on samuti lagunenud.

Tallinna vanalinn oma ajalooliselt kompleksse struktuuriga kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1997. aastast. Linna pikaajalise strateegia «Tallinn 2035» järgi peab olema tagatud kultuurimälestiste, väärtuslike hoonete ja arheoloogiapärandi kaitse ja korrashoid, nii et ajaloolist linnaruumi ja elukeskkonda väärtustatakse, kuid samas pakuks ehituspärand atraktiivset elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkonda. Tallinna kaitsealused pühakojad, tornidega linnamüür ning muldkindlustused peavad olema strateegia järgi restaureeritud ning avalikkusele ligipääsetavad, samuti edendatakse pärandi rakenduslikku ja akadeemilist uurimist.