Reformierakonna toetus läheneb 35 protsendile (21)

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 19,4 protsenti ja Keskerakonda 16,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Viimaste tulemuste põhjal on Reformierakonna toetus liikunud tõusvas trendis ning alates veebruari algusest on peaministripartei toetus kasvanud 13,4 protsendipunkti võrra. Teisel kohal olev EKRE on viimastel nädalatel toetust kaotanud ning esimest korda veidi enam kui aasta jooksul jääb rahvuskonservatiivide toetus allapoole 20 protsendi piiri. Keskerakonna toetus on alates märtsi algusest kõikunud 16–18 protsendi vahel ning praegu selge trend puudub.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,9 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,2 protsendiga ning Isamaa 6,4 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 51 ja opositsioonierakondi 33 protsenti vastajatest.

Kõrge toetustaseme hoidmine üha raskem

Tartu ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder märkis, et kui Kaja Kallase valitsus eelmise aasta jaanuaris ametisse astus, kerkis Reformierakonna toetus kiiresti korraks 35,5 protsendile. Pärast seda tuli pikk langus kuni Ukraina sõja alguseni.

«Toonane tõus toimus samuti paralleelselt Eesti 200 toetuse langusega ning võib eeldada, et ka siis liikusid paljud Eesti 200 toetajad Reformi seljataha. Ka viimastel kuudel oleme näinud seda, kuidas Reformierakonna toetus on kasvanud ja Eesti 200 toetus on kahanenud,» rääkis Mölder.

Praeguseks on Reform jõudnud oma toetuses praktiliselt samale tasemele, kus oldi 2021. aasta märtsi alguses, ning praegu veel see kasvutrend püsib.

«Samas on Eesti 200 toetuse langus pidurdunud ning nende reiting on viimased paar nädalat püsinud stabiilsena. Seega on viimastel nädalatel Reformierakond ilmselt ammendanud selle toetuslisa, mille nad Eesti 200-lt võiksid ära võtta, ning mõnevõrra on toetust juurde saadud ehk ajutiste eelistuseta valijate ridadest,» ütles Mölder.

«Mida rohkem aeg edasi, seda vähem tõenäolisemaks muutub oravate toetuse jätkuv kasv ning ilmselt seda keerulisemaks – arvestades ka päevapoliitilist olukorda – muutub äärmiselt kõrge toetustaseme hoidmine. Ebaõnnestumine valitsuse kooshoidmisel, mis on ennekõike peaministri ülesanne ja vastutus, annaks uuesti eelise Eesti 200-le,» lisas Mölder.