Tallinnas algas Klindipargi ideevõistlus

Tulevast Klindiparki iseloomustab looduslike ja pool-looduslike alade mitmekesisus. Samas on see ka paik, kus inimesed armastavad jalutamas käia. Klindipargi eesmärgiks on luua keskkond, kus inimeste vaba aja veetmise võimalused on põimitud olemasolevasse keskkonda nii, et oleks tagatud loodusliku ilme säilimine ja elurikkuse kaitse.

«Soovime muuta Klindipargi sidusaks ja terviklikuks ajaveetmise alaks kõigile linnaelanikele. Tulevase Euroopa rohelise pealinna tiitlile kohaselt peame toetama Tallinna elurikkust ning suurendama linlaste keskkonnateadlikkust. Ilmselt esmakordselt saavad tallinlased igal pargi kujunemise etapil kaasa rääkida ja selle arengut sellises mahus suunata,» sõnas abilinnapea Vladimir Svet.

Klindipargi trajektoor kulgeb Lubja, Lasnamäe, Valget tänavat ning Narva maanteed mööda kuni Pirita ürgoruni. Ideevõistluse objektiks on Klindipargi lõik Valgest tänavast kuni Pirita ürgoruni.

Võistlusega otsitakse terviklikku ideelahendust, mis looks kaasava ja mõnusa avaliku ruumi, mille läbi tuuakse esile klindi erilisus ja ainulaadsus ning mis viib külastaja läbi erinevate teekonna lõikude, tutvustades kohalikku loodus, pärandi -ja kultuurilugu.

Ideevõistluse hange ja selle täpsemad tingimused saavad riigihangete registris avalikuks neljapäeval 19. mail 2022. Võitjad kuulutatakse välja oktoobri alguses.

Aasta alguses viis Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskus linnaelanike seas läbi ideekorje, kuhu laekus ligi 400 ettepanekut ja ideed. «Kogutud ettepanekud olid oluline sisend algava ideevõistluse lähteülesande koostamisel. Usun, et ammutades inspiratsiooni ka kaaslinlaste mõtetest, saame luua atraktiivse vaba aja veetmise koha keset unikaalset linnaloodust, mis on igati rohelise pealinna vääriline,» ütles strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskuse linnaplaneerija Eva Aitsam.

Klindipargi trajektoori kavandamisel on arvesse võetud olemasolevat teede- ja radade võrgustikku ning olulisi laiemaid liikumissundi nii, et moodustuks katkematu liikumisradade võrgustik, mis on omavahel ühendatud ülelinnalise tähtsusega kergliiklusteede ning ümbritseva tänavavõrguga. Sealjuures on eraldi rõhutatud ka klindivaheliste uute ühenduste loomist strateegilistes punktides.

Üldisemalt on Klindipark osa Põhja-Eesti klindist, mida võib käsitleda kui Eesti sümbolmaastiku. Tallinna klindilõik hõlmab linnulennult ligikaudu 30 km Põhja-Eesti klindist Kallaste panga ja Maardu vahel.

Klindi kulgu Tallinna idapoolsemas osas markeerib Maarjamäe paekallas (sh Suhkrumäe paljand), mis võeti 1992. aastal Lauluväljakust kuni Kose teeni looduskaitse alla ning moodustab Tallinna piiresse jääva paekalda kõrgeima ja kõige paremini jälgitavama osa. Lisaks Maarjamäe paekaldale, on veel üheks suureks ja maastikuliselt kauneimaks piirkonnaks Pirita ürgorg, mis defineerib Klindipargi idapoolse otsa.