/nginx/o/2022/05/19/14560243t1h21dc.jpg)
Keskkonnaamet on pesitsusrahu kaitseks kuu aja jooksul kontrollinud üle Eesti ligi 2500 kinnistut ning reageerinud ligi neljakümnele kaebusele. Kokku on raietööd seisma pandud 20 korral, neist lõviosa keskkonnaameti peatähelepanu all olevates vanades linnurikastes metsades.
«Rikkumisi on võrreldes kontrollide hulgaga suhteliselt vähe ja selle eest tuleb kiita metsaomanikke, kes on raieplaanid loodusega kooskõlla sättinud ja hoiavad oma metsas pesitsusrahu ja elurikkust,» ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.
«Viiel juhul on meie sekkumise järel raietööd vabatahtlikult seisma pandud. Oleme siiski pidanud ka raied ettekirjutusega peatama ning mõnel juhul alustanud väärteomenetluse. Jätkame plaaniliste kontrollidega juuni lõpuni ning vajadusel korraldame oma töö ümber, et suunata rohkem jõudusid sinna, kus neil on kõige suurem mõju,» ütles Avarsalu.
Järgmisel nädalal saab seetõttu lisajõudusid Saaremaa, kus pesitsusrahu rikkumisi on avastatud teistest maakondadest rohkem. Saaremaal on raieid tulnud peatada sama palju, kui kogu ülejäänud mandri-Eestis kokku.
Neljal korral on keskkonnaameti eksperdid avastanud peatatud raietööde kohas kaitsealuse linnuliigi pesitsuse. Järvamaal avastati I kaitsekategooria kaitsealuse väike-konnakotka elupaik, ülejäänud kolm uut kaitsealuse liigi elupaika leiti Saaremaal.
«Pesitsusrahu kontrollidega oleme leidnud Saaremaal seni teadmata III kaitsekategooria kaitsealuste raudkulli, hiireviu ja musträhni elupaigad. Oleme oma maakonnas raietööd seisma pannud ühel kaitsealal ning veel 9 vanas, linnurikkas metsas. Need metsatüübid on järelevalve kõrgendatud tähelepanu all ja peatamiseni on viinud nii tähelepanelikelt elanikelt tulnud kaebused kui ka keskkonnaameti enda plaani järgi ette võetud kontrollkäigud,» selgitas keskkonnaameti Saaremaa järelevalvebüroo juht Jaak Haamer.
«Lähinädalatel on Saaremaa kaitsealadel ning vanades linnurikastes metsades kavas tavapärasest rohkem kontrollkäike,» kinnitas Saaremaa järelevalvebüroo juht.
Järelevalve jõudude juhtimiseks töötas keskkonnaamet koos keskkonnaagentuuriga välja puistute maatriksi, kus tõenäolist linnurikkust ja pesitsemise tõenäosust hinnatakse puistu vanuse ja kasvukohatüübi andmeid arvestades. Kui kevadsuvine raie on vältimatu, siis tuleb hoiduda raietest vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Pesitsemise tõenäosuse hindamise maatriks ning järelevalve juhend on Keskkonnaameti kodulehel avalikult kättesaadavad.
Pesitsusrahu tagamiseks on keskkonnaamet plaaninud järelevalvet 15. aprillist 30. juunini.
Tänaseni on ettekirjutusega peatatud 20 metsaraiet.
5 raiet on raie tegija peatanud vabatahtlikult.
Kontrollitud on 2500 kinnistut, raietööd on käinud 65 kinnistul.
Peatamistest 1 on kaitstaval alal, 16 vanades viljakate kasvukohatüüpide puistutes (nn maatriksi punased puistud) ning kolm maatriksi alusel nn kollases puistus, kus ühel juhul tuvastati kaitsealune liik.
Kaitsealuse liigi pesitsemine on avastatud üldse 4 raiepaigas, raied peatati.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)