Välisluureameti juht: peame ka Eestis valmis olema, et sõda Ukrainas kestab pikemalt

Välisluureameti peadirektor Mikk Marran tegi kaitseministeeriumi pressikonverentsil kokkuvõtte olukorrast Ukrainas ning tõdes, et viimastel nädalatel on näha, et Vene relvajõud on suunanud põhipingutuse Donbassi regiooni, mille vallutamine on nende esmane eesmärk. Seni pole see eesmärk neil õnnestunud.

«Venemaa rünnak ida-Ukrainas edeneb aeglaselt. Relvajõud ei ole saavutanud läbimurret ega märkimisväärset edu,» sõnas Marran ja lisas, et Ukraina relvajõud põhjustavad Venemaa üksustele päris suuri kaotusi.

Probleeme on ka relvastusega, sest välisluureameti hinnangul on Vene üksustel otsakorral mõningate täppisrelvade laskemoon. Varude täiendamine võtab aga aastaid ning nende täiendamist mõjutavad kindlasti ka Lääne sanktsioonid. 

«Kõigest sellest tulenevalt ei suuda Venemaa relvajõud tõenäoliselt ka lähitulevikus mingisugust suuremat murrangut saavutada,» hindas Marran. Samas toonitas ta, et praegu pole ühtki märki sellest, et Venemaa plaaniks sõjategevusest tagasi tõmbuda või seda vähendada. «Näeme, et Putini eesmärgid on jätkuvalt väga ambitsioonikad – vallutada kogu Donbass ning jätta enda kätte maismaaühendus Krimmiga,» lisas ta. 

Putini tegevuses on aga näha aina suuremaid kääre tema tahte ja sõjaliste võimaluste vahel. «Venemaal ei ole praegu piisavalt sõjalist võimekust nii ambitsioonikaid plaane saavutada,» ütles ta. 

Pikaajaline konflikt

Välisluureameti hinnangul on Venemaa juhtkond end nüüdseks ümber häälestanud pikaajalisele konfliktile ning on valmis ka pikaajaliseks vastuseisuks Läänega. Vastupidiselt sõja esimeste nädalatega ei väljenda ka Venemaa riigiametnikud enam lootust, et raske periood saab peatselt läbi. «Ollakse aina ettevaatlikumad, et mitte anda selgeid lubadusi Ukraina lahingutegevuse tulemuste kohta. Avalikes sõnumites ollakse palju-palju tagasihoidlikumad,» rääkis Marran.

Läbirääkimiste õnnestumise tõenäosust välisluureamet praegu suureks ei hinda. «Kumbki pool ei ole valmis mingisugusteks järeleandmisteks ja loodab edu saavutada lahinguväljal,» sõnas välisluureameti juht. 

Ta toonitas veel, et selleks, et Venemaa ei saaks sõjaliselt edeneda, vajab Ukraina lääneriikide abi ning kokkuvõttes peame ka meie Eestis valmis olema selleks, et sõda Ukrainas kestab pikemalt. Sellele viitas ka Marrani sõnul Putin 9. mail peetud kõnes.

Viimasel ajal on arutletud palju selle üle, kas Venemaa võib lähiajal välja kuulutada üldmobilisatsiooni. Seda avaldust oodati Putinilt ka 9. mai kõnes, kuid seda ei tulnud.

Välisluureameti peadirektori sõnul ei ole tõenäoline, et üldmobilisatsioon välja kuulutataks, kuid praegu käib ulatuslik vabatahtlike värbamine lepingulisteks sõduriteks. «Selliseid vabatahtlikke meelitatakse teenistusse eelkõige võimalusega teenida raha. Venemaa on praeguseks suutnud märkimisväärse hulga vabatahtlikke ka värvata, aga olulist muutust Venemaa lahinguvõimesse need uued värvatud siiski ei too,» rääkis peadirektor. Nimelt ei kata vabatahtlike arv lahingus hukkunute või vigastada saanute hulka ning nende väljaõppe tase pole piisav. 

Soome ja Rootsi liitumine tooks vägesid siia juurde

«Üldmobilisatsiooni väljakuulutamise võimalust hindame me praegu vähetõenäoliseks, sest muu hulgas tähendaks see senise niinimetatud erioperatsiooni tunnistamist ebaõnnestunuks. Lisaks sellele võib üldmobilisatsioon põhjustada Venemaa ühiskonnas suurt protesti ja meie hinnangul Kreml kardab seda,» sõnas Marran.

Samuti ei pea välisluureamet tõenäoliseks, et Venemaa kasutaks tuumarelva. Sellega ähvardamine on Marrani sõnul Venemaa sõjapidamise tavapärane osa. «Selle mõte ongi Läänt hirmutada, et me lõpetaksime Ukraina toetamise,» lisas ta.

Marranani hinnangul võib lähiaastatel meie regioonis tuua muutust Soome ja Rootsi võimalik liitumine NATOga. Nimelt peab Vene võimuladvik Marrani sõnul nüüd muutma oma väepaigutust meie piirkonnas ning Soome ja Rootsi liitumine tähendab tõenäoliselt uute üksuste loomist või olemasolevate üksuste tugevdamist.

«See tähendab ka täiendava relvastuse paigutamist meie lähipiirkonda. See on kindlasti asi, mida meie ja meie regiooni teised luureteenistused väga tähelepanelikult jälgime,» ütles ta.

Marran lisas, et Soome ja Rootsi liitumine NATOga on Eesti jaoks kindlasti väga hea uudis ning tegu on julgeolekupoliitiliselt väga suure muutusega.