Meremuuseum kavatseb Lootsi laevavraki konserveerida

Kui kõik laabub, saab Põhja-Euroopa ühe suurima vraki konserveerimist ka Lennusadama kõrval olevas Laevahallis jälgida.

«Meremuuseum on loodud 87 aasta eest Eesti merenduse ajaloo jäädvustamiseks. Kahtlemata kuulub selle hulka ka hiljuti Lootsi tänava ehitusel avastatud laevavrakk. Tegemist on ühega kolmest suurimast keskaegsest laevavrakist, mis on siiani Põhja-Euroopas päevavalgele tulnud. Seepärast on meie kohuseks kaasa aidata lahenduste leidmisele, mis võimaldab hiljutist suurleidu säilitada ja enamgi, kõigile ka tulevikus eksponeerida. Selleks on meie Lennusadama vesilennukite angaaride lähistele planeeritud ehitada veesõidukite kollektsiooni hoidmiseks laevahall,» lausus Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.

Muuseum ehitas ajutise laevahalli Kadrioru koge ja võimalike uute leidude hoidmiseks 2015. aasta lõpul. See kerkis vastavate nõuete kohaselt Lennusadama ja Patarei arenduse vahelisele alale.

«Lootsi tänaval päevavalgele tulnud laevavraki suurus eeldab, et ehitame olemasoleva laevahalli mõnevõrra suuremaks, kuna vrakk on 9 meetrit lai ja ligi 25 meetrit pikk. Suurema halli vajadusele osutavad eeldused, et siinses omaaegses sadama lähipiirkonnas võime leida veel vähemalt ühe laeva vraki. Selleks, et konserveerida ning eksponeerida praegused ja võimalikud uued leiud ühes kohas, vajame kolmandiku võrra pikemat laevahalli,» tõdes meremuuseumi teadur Priit Lätti, kes osaleb praegustel arheoloogilistel töödel.

Millal saab Lootsi laevavrakki uudistada muuseumi Lennusadama ajutises Laevahallis, täpsustub lähima kuu jooksul, nagu ka esialgne eelarve.

«Muinsuskaitse poolelt saab meremuuseumi otsust ainult tervitada. Alternatiiviks olnuks vraki toimetamine Naissaare juures meres asuvasse vrakkide säilitamiskohta, kus keegi peale üksikute sukeldujate poleks seda näinud. Loodan, et muuseum saab selle ja teiste tulevaste laevaleidude säilitamiseks vajaliku suurema laevahalli. Praegu on esmatähtis tagada koostöös arendaja ja muuseumiga, et vrakk saaks ehitusplatsilt viidud muuseumisse. Kõige suurem väljakutse, millega peab kohe tegelema hakkama, on vraki asjatundlik konserveerimine,» ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti arheoloog Ragnar Nurk.

Konserveerimine ei ole kiire protsess sõltuvalt valitud tehnoloogiast. Paksus Margareetas eksponeeritud koge konserveerimine ja eksponeerimisvalmis saamise protsess kestis näiteks neli aastat.

«Vaieldamatult on Lootsi keskaegse vraki koht muuseumis ja sellest saab kindlasti väärikas eksponaat. Lisaks museaalsele väärtusele, on Lootsi vrakk asendamatu arheoloogiline ajalooallikas, näiteks keskaegse laevaehituse ning merekaubanduse osas. Hetkel on veel oluline leida parim lahendus vraki võimalikult terviklikuks kättesaamiseks ehitusplatsilt ja transpordiks muuseumi. Selliste suuremõõtmeliste leidude säilimiseks, konserveerimiseks ja eksponeerimiseks ei ole lihtsaid nö valmislahendusi ning vastutusrikkaid otsuseid tuleb vastu võtta kiiresti. Seetõttu on tänuväärne muuseumi paindlikkus ja võimekus sellistes olukordades operatiivselt reageerida,» arvas muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio.