Amnesty kinnitas tõendeid Vene sõjakuritegude kohta Kiievi lähistel (1)

Amnesty teatel leiti ümberlükkamatuid tõendeid Venemaa vägede poolt sõjakuritegude toimepanemise kohta, sealhulgas tsiviilisikute kohtuväliste hukkamiste kohta, kui venelased okupeerisid veebruaris ja märtsis Kiievi lähedal asulaid.

Tsiviilelanikud kannatasid sissetungi algstaadiumis ebaõnnestunud rünnaku ajal Kiievi vastu ka Vene vägede valimatu vägivallatsemise all, mille seas inimeste pihta hoolimatu tulistamine ja piinamised.

Amnesty kriisiohjamise vanemnõunik Donatella Rovera avaldas lootust, et organisatsiooni kogutud teavet "saab kasutada kurjategijate tabamiseks ja nende vastutusele võtmiseks, kui mitte täna, siis millalgi tulevikus".

Vilniuses peeti reedel rahvusvaheline konverents, kus arutati, kuidas tagada Venemaa ja Valgevene juhtide Vladimir Putini ja Aleksandr Lukašenko isiklik kriminaalvastutusele võtmine Ukraina sõjakuritegude eest.

Kaaluti ka seda, kas Venemaa tegevus võimaldab luua eritribunali, milline saab olla Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll ja käsitleti Ukraina agressioonikuritegude riikliku uurimise algatamise väljavaateid.

Pärast seda, kui Venemaa vallandas Ukraina vastu sõja, algatas Leedu pöördumise Haagi sõjaroimade tribunali prokuröri poole palvega alustada Venemaa ja Valgevene sõja- ja inimsusevastaste kuritegude uurimist. Leedust sai esimene riik, mis algatas Haagi protsessi vastavalt Rooma statuudile, millega asutati Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Sellega ühinesid teised Euroopa ja maailma riigid.

Leedu prokuratuur alustas ka Venemaa ja Valgevene režiimi Ukraina-vastase agressioonikuritegude kohtueelset uurimist.

Justiitsministeerium tegi ühtlasi ettepaneku luua Euroopa Liidu eritribunal, mis tagaks Venemaa ja Valgevene juhtide vastutusele võtmise nende agressiooni eest Ukrainas