Siseminister Jaani: tänase julgeolekuolukorra taustal on koostöö Soomega olulisem kui varem

Kohtumisel oli arutluse all mitu teemat alates kahe riigi vahelisest koostööst Ukraina abistamisel, sõjapõgenike küsimustest kuni Soome liitumiseni NATOga.

Kohtumisel tõdesid siseministrid, et Ukraina sõjapõgenike vastuvõtul on kahel riigil palju sarnaseid lahendusi. Vaatamata sellele, et rändevood on pigem stabiliseeruvamas foonis, on nii Eesti kui ka Soome vastuvõtu võimekus surve all.

«Teeme kõik, mis meie võimuses, et oleksime valmis hätta sattunud Ukraina kodanikke abistama, seda nii kodumaal kui ka Ukrainas kohapeal. Seejuures on vajalik aga ka Euroopa Liidu tugi aitamaks eesliini riikidel efektiivsemalt toime tulla Venemaa agressioonist tuleneva põgenike kriisiga,» ütles Jaani. Tema sõnul on Soomega toimunud viljakas koostöö ja omavahel jagatakse infot põgenike vastuvõtuga seotud küsimuste osas.

Ukraina olukorrast rääkides ütles Jaani, et Eesti on Ukrainale andnud paindlikku ja vajaduspõhist abi nii valitsuse, vabaühenduste kui ka eraisikute kaudu ning rõhutas, et vaja on aidata varustusega ka Ukraina piirivalvet, politseid ja päästeteenistust. Kohtumisel arutati võimalusi, kuidas abistada Urkaina siseturvalisuse valdkonda.

Ministri sõnul on sõda Ukrainas ja Euroopa julgeolekuolukord pannud suurema tähelepanu alla laiapindse riigikaitse rahastamise Eestis.

«Valitsus otsustas hiljaaegu eraldada siseministeeriumi valitsemisalale elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks aastateks 2022–2023 kokku 93 miljonit eurot. Lisaeelarvega eraldatakse 2022. aastasse ligi 62 miljonit eurot elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks,» sõnas Jaani. Selle summa sees on  valitsuse poolt aasta alguses tehtud põhimõtteline rahastusotsus, mis nüüd lisaeelarvesse lisatakse. Aastaks 2023 on tehtud täiendavaid lisaraha otsuseid 31 miljoni euro ulatuses.

Rääkides Soome liitumisest NATOga ütles Jaani, et NATO-liikmelisus on Eesti jaoks pikaajaline turvalisuse ja riigikaitse strateegiline prioriteet. Jaani märkis, et Eesti toetab Soome ja Rootsi soovi liituda NATOga ja lisas, et see on ka Eesti jaoks väga tähtis samm, mis tugevdab kogu regiooni, sh Läänemere turvalisust.

Peale kohtumist siseministeeriumis külastasid ministrid päästeametit. Tutvustava ringkäigu tegi ameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Suurkivi sõnul on Eestil naaberriigi Soomega ajalooliselt kõige tihedamad sidemed.

«Oleme Eesti päästesüsteemi üles ehitanud Soome näidetele, kogemusele ja abile tuginedes. Tänaseks oleme võrdväärsed partnerid ja teeme – näiteks sündmuste käigus teineteist abistades või õpikogemusi jagades – mitmekülgset koostööd,» sõnas Suurkivi.

Järgmine Eesti ja Soome siseministrite ametlik kahepoolne kohtumine toimub 2023. aastal Soomes.