Peaminister Kaja Kallas tegi riigikogu ees poliitilise avalduse (3)

Austatud riigikogu esimees, riigikogu liikmed!

Sõda Ukrainas on käimas 67. päeva ja loomulikult sunnib meid kõiki mõtlema, mida tähendab vabadus igaühe jaoks meist. Vabadus ei ole iseenesestmõistetav, vaid habras ja vajab hoidmist vajav. Seetõttu keskendub ka lisaeelarve sammudele, mida peame tegema, et oma vabadust kaitsta.

Euroopa julgeolek ei ole viimase 30 aasta jooksul olnud nii suures turbulentsis, kui seda on käesoleval aastal. Kõikide prognooside kohaselt seisab ees keeruline aeg ning sel aastal ootab meid ees palju määramatust.

Suurendamaks vaba ja demokraatliku Eesti julgeolekut esitas valitsus täna riigikogule Eesti tugevdamise sõjaaja lisaeelarve, mille maht on 732 miljonit eurot. Sellele lisanduvad maksumõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused, mille tulemusena on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 802,9 miljonit eurot. Selle lisaeelarvega teeme Eesti tugevamaks ja anname Eesti inimestele juurde turvatunnet – me saame muutunud julgeolekuolukorras hakkama.

Sõjaaja lisaeelarve toetab Eesti riigi ja inimeste toimetulekut Ukraina sõja mõjudega. Lisaeelarve See annab keerulisel aastal tõsise toe Eesti inimeste turvalisuse, kõige haavatavamate gruppide toimetuleku ja Eesti energiajulgeoleku tugevdamiseks. Kogu lisaeelarve on seotud Venemaa alustatud Ukraina vastu peetava sõja mõjude tasandamisega ja sellest tulenevate hädavajaduste katmisega.

Lisaeelarve koosneb kolmest olulisest sambast:

Esiteks, Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine, see tähendab nii paremat sõjalist valmisolekut kui ka laiemalt elanikkonna kaitset kui ka kaitset kübersfääris.

Teiseks, energiajulgeoleku tugevdamine. Lisaeelarvest tehtavad investeeringud aitavad meil saada sõltumatuks Vene gaasist.

Kolmandaks, Ukraina sõja tagajärgede leevendamine, mis hõlmab nii sõjapõgenike aitamisega seotud kulusid kui ka Eesti elanike toetamist Putini sõjast tulenevate hinnatõusudega toimetulekul.

Hea riigikogu!

Kõige pealt sõjalise kaitse tugevdamisest. Sõjalist kaitset tugevdades oleme lähtunud ekspertide arvamusest ja Ukrainas toimuva sõja õppetundidest ning sellest, et rahastus toob tooks võimalikult kiire sõjalise võime kasvu Eestis.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 30 aastat tagasi, otsustasime, et ei kunagi enam üksi! Seetõttu oleme NATO aktiivsed liikmed. Eesti julgeoleku vahetul tagamisel on kandev roll kollektiivkaitsel. Eesti kaitse on osa NATO plaanidest ning NATO kollektiivkaitse tugevdamise nimel käivad praegu iga päev tõsised pingutused. Valitsuse eesmärk on, et NATO suurendaks sõjalist kohalolekut Balti regioonis. Oleme Läti ja Leeduga kokku leppinud ühise seisukoha NATO Madridi tippkohtumiseks. Soovime, et iga Balti riigi jaoks oleks NATOs üks lahinguvõimeline diviis, mis koosneks nii asukohariigi enda kui liitlasriikide üksustest. Eesti puhul tähendaks see, et lisaks meie enda kahele jalaväebrigaadile oleks diviisi koosseisus Eestis paiknev liitlaste brigaad, vajalikud toetusüksused nagu õhukaitse ja diviisi juhtimiselement. Juba praegu Eestis viibivate liitlasvägede võõrustamiseks peame taristut laiendama ja selleks näeme ka lisaeelarves vahendeid ette. NATO kollektiivkaitse tugevdamine on oluline, et Venemaal ei tekiks mingisugustki mõtet sõjalise konflikti laiendamiseks Eesti poole vaadata.

Teiseks oluliseks valdkonnaks on elanikkonnakaitse ja siseturvalisus. Pärast 2014. aasta Krimmi annekteerimist ja sõjategevust Ida-Ukrainas oli ühiskonna ohutunne väga kõrge. 2015. aasta lõpus töötati välja elanikkonnakaitse kontseptsioon. Hiljem töötas varjumise ekspertrühm välja ettepanekud varjumise lahendamiseks. Paraku rahalisi võimalusi elanikkonnakaitse vajadusteks, sh varjumiseks, ei leitud. Ilma raha eraldamiseta on need paraku lihtsalt plaanid. Seetõttu kui Venemaa laiendas agressiooni Ukrainas, otsustasime, et elanikkonnakaitse vajab lisaks plaanidele ka rahastust. Loome varjumiskohtade ja elanike ohuteavituse süsteemi, suurendame päästevõimekust riigikaitse ülesannete täitmiseks.

Kolmandaks oluliseks valdkonnaks on kübervõimekuse ja -turvalisuse tugevdamine. Aprilli lõpus viis Tallinnas asuv NATO Küberkaitse Keskus Eestis läbi maailma suuri küberkaitse õppuse (Locked Shields). Õppuse viimasel päeval korraldas venemeelne küberrühmitus 13 Eesti asutuse vastu viis päeva kestnud küberrünnakud. Meie Riigi Infosüsteemi Amet sai rünnakute haldamisega hästi hakkama. Eesti riigi küberkaitsjad olid Venemaa Ukraina-suunalise agressiooni taustal sellisteks arenguteks mitu kuud valmistunud ning olulisematele asutustele uued kaitsemeetmed peale pannud. Siin aitasid kaasa ka Vabariigi Valitsuse hiljutised rahaeraldused küberturvalisuse valdkonda, mis on võimaldanud nii RIA kui teiste asutuste võimekusi tõsta. Eesti on maailma üks kõige digitaliseeritum ühiskond, mistõttu vajab meie harjumuspärase eluviisi kaitsmine erilist tähelepanu ka küberruumis. Lisaeelarvega anname olulise täiendava rahastuse Eesti kübervõimekuse ja -turvalisuse tugevdamiseks.

Muuseas, viimane kord, kui riigikaitse mittesõjalised valdkonnad said märkimisväärse rahasüsti, oli siis, kui peaminister oli Taavi Rõivas.

Head kuulajad!

Teiseks oluliseks valdkonnaks lisaeelarves on energiajulgeoleku tugevdamine.

Juba jaanuarikuu energiateemalises poliitilises avalduses tõin välja, et vaieldamatult kõige suurem roll meie piirkonna energiahindade kasvus on olnud maagaasi hinnal. Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. Venemaa jaoks on maagaasist aga saanud poliitiline vahend, millega destabiliseerida demokraatlikke riike Euroopas. Ühenduste läbi oleme teise poole poolt haavatavad, seetõttu tuleks ühendusi luua vaid oma liitlastega. Energiasõltumatus tugevdab meie üldist julgeolekut. Gaas võib olla kallis, kuid vabadus on hindamatu.

Lisaeelarvega näeme ette vahendid Eesti täielikuks lahti sidumiseks Venemaa gaasist. Täiendavad vahendid on vajalikud keskse riigi gaasivaru soetamiseks ning Soomes ja Rootsis hoiustatud riigi kütusevaru Eestisse toomiseks. Kavas on 1 TWh väljaostetud gaasivarust moodustatava riigi keskne gaasivaru. Rõhutan, et gaasivaru soetamisel me vene torugaasi ei osta.

Lisaks gaasivarule vajab Eesti juba sel sügisel võimekust võtta vastu veeldatud maagaasi ehk LNGd. Selle jaoks vajame ühendust Baltic Connectoriga, LNG vastuvõtu haalamiskaid ja kai äärde tulevad taasgaasistamise võimalusega laeva. Kuivõrd Eesti gaasi tarbimine on 5 TWh aastas, Soome tarbimine aga 30 TWh, siis on hea, et saime kokkuleppele Soomega taasgaasistamise võimalusega laev koos rentida.

Peame loomulikult igatpidi valmistuma tulevaks sügiseks ja seda saab teha igaüks meist. Kuivõrd riigikogu on vastu võtnud seaduse, mis võimaldab pikemaks ajaks oma hinnad fikseerida, siis tasub seda teha suvel, kui hinnad on madalad ja vältida kõrgetest elektrihindadest tulenevad närvipinget sügisel. Lisaks on lisaeelarves ette nähtud vahendid energiasäästuks ja investeeringuteks energiatootmise väikelahendustesse. Viimased aitavad tulevikus paremini ära hoida olukordi, kus Eesti tarbijate olukord on oluliselt mõjutatav meie kontrolli alt väljas olevate energiahindade järskudest kõikumistest. Tulemas on rasked ajad ja me kõik peame mõtlema, kuidas end ka ise kaitsta.

Kolmas suur valdkond lisaeelarves on Ukraina sõja tagajärgede leevendamine, mis hõlmab nii sõjapõgenike aitamisega seotud kulusid kui ka Eesti elanike toetamist Putini sõjast tulenevate hinnatõusudega toimetulekul.

Kõrge inflatsioon on järjest suuremaks probleemiks. Riigi kohustus on hoolitseda oma kõige nõrgemate liikmete eest ning seetõttu pakume otsest turvavõrku neile, kelle toimetulek muutub Putini hinnatõusude tõttu keeruliseks. Toimetulekutoetuse piir tõuseb 200 euroni, mis on 33% tõus. See on vajalik, et aidata kõige haavatavamas seisus inimestel rasketest aegadest läbi tulla. Sügiseks oleme raha pannud kõrvale, et toetada meie eakaid ja lapsi.

Hea riigikogu,

Me näeme millist julmust ja hävitustööd paneb Putin toime Ukrainas. Milliseid kannatusi peavad üle elama tavalised Ukraina inimesed, lapsed, emad, isad, vanaemad ja vanaisad. Ukrainas on oma kodudest pidanud põgenema üle 13 miljoni inimese, nendest 5,4 miljonit inimest on lahkunud Ukrainast, kellest omakorda üle 34 tuhande inimese on saabunud Eestisse. Sellist sõja eest põgenevate inimeste tulva ei ole Euroopa aastakümneid näinud.

79% Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on naised ja lapsed, kelle mehed ja isad on jäänud Ukrainasse võitlema. Eestis on pea igas peres oma lugu, kas seoses sõjapõgenikuna Eestist lahkumisega või küüditamisega Siberisse. Me teame, mis tähendab kodu ja kogu maise vara maha jätmine. Ma usun, et see on ka põhjus, miks 24. veebruarist alates on Eesti inimesed olnud sõja eest põgenevate ukrainlaste vastu soojad ja abivalmis. Eraisikud, kodanikuühiskond, ettevõtjad ning riigiametnikud on mõnikord isegi inimvõimete piire ületanud, et pakkuda sõjapõgenikele öömaja ja turvalist peatuspaika, et toetada nende üldist hakkamasaamist. Suur aitäh kõigile neile!

Lisaeelarvega kavandame sõjapõgenike esmaste vajaduste ning rahvusvahelise kaitsega seonduva riigipoolse katmise. Pakume sõjaõuduste eest põgenenud Ukraina lastele ja noortele võimalust omandada haridust alates alusharidusest kuni kõrghariduseni. Sõda on jätnud iga põgeniku hinge sügava haava, sellepärast on oluline ka kõige materiaalse juures pakkuda psühholoogilist toetust.

Lugupeetud riigikogu liikmed,

Valitsus on teie ees aasta jooksul kolmanda eelarvega. See näitab, et olud Eestis ja maailmas on olnud turbulentsed ja eelarve koostamisel pole olnud võimalik ette näha, mis hakkab toimuma isegi paari kuu pärast. Praegusel lisaeelarvel on selge eesmärk. Need kulud ja investeeringud, mida sõjalisaeelarvega ette näeme, on kantud soovist teha Eesti tugevamaks ja anda meie inimestele kindlustunnet. Kindlustunnet, et Eesti oleks kaitstud ja hübriidohtuteks valmis. Kindlustunnet, et meie kodud oleksid eeloleval talved soojad. Kindlustunnet, et meie inimesed tuleksid heitlikel aegadel kiire hinnatõusuga toime. Kindlustunnet, meie väike ühiskond saab hakkama nende kümnete tuhandete Ukraina inimeste aitamisega, kes siia Putini tapamasina eest põgenevad.

Lõpetuseks, loomulikult tekitab lisaeelarve koostamine soovi asuda lahendama ka muid aastaeelarvega lahendamata muresid, aga mul on riigikogule suur palve – me ei saa lisaeelarvet venitada laiemaks kui Ukraina sõjast vahetult tingitud otsesed vajadused venitada. See on sõjaaja lisaeelarve, millel on kindel fookus. Ja ainult mis vajab kindlalt fookusest kinni hoiddesmist, sest ainult nii suudame keerulised ajad üle elada ning neist koguni tugevamalt välja tulla. Sõda tähendab, et sisepoliitilised erimeelsused peavad kõrvale jääma. On üksmeele aeg. Need otsustavad sammud Eesti turvalise oleviku ja tuleviku jaoks on vajalikud.

Kutsun teid üles toetama valitsuse esitatud lisaeelarvet ning soovin teile konstruktiivset erakondadeülest arutelu! Aitäh ja jõudu tööle!