Väliskomisjonide juhid nõuavad ühisavalduses Kara-Murza vabastamist

Kara-Murza vahistati 11. aprillil oma Moskva kodu ees pärast CNNile antud intervjuud, kus ta kritiseeris Venemaa sissetungi Ukrainasse. Järgmisel päeval mõisteti talle 15 päeva aresti politsei korralduste eiramise eest.

22. aprillil esitas Vene kohus Kara-Murzale süüdistuse Venemaa uue seaduse alusel, millega keelatakse «vale» teabe levitamine Venemaa relvajõudude kohta, ja nüüd võidakse ta saata 15 aastaks vangi.

«Need viimased süüdistused Vladimir Kara-Murza vastu on jultunud väljamõeldis, mille eesmärk on juhtida tähelepanu kõrvale Putini sõjakuritegudelt ja heidutada teisi julgeid venelasi Kremli vastu sõna võtmast. 2015. ja 2017. aastal elas Vladimir Kara-Murza üle kaks peaaegu surmaga lõppenud mürgitamist, mille süüdlasi otsides jõudsid uurivad ajakirjanikud Venemaa ametivõimudeni. Seetõttu oleme me sügavalt mures Vladimir Kara-Murza julgeoleku pärast,» ütlevad väliskomisjonide juhid avalduses.

Nad märgivad, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on rohkem kui 15 000 venelast kinni peetud sõja kritiseerimise või vastustamise või rahumeelselt sõja vastu meeleavaldamise eest. «Lisaks sellele on sadadele venelastele esitatud süüdistus sellesama orwellliku seaduse alusel, mille rikkumises Vladimir Kara-Murzat süüdistatakse. Putin ja tema režiim on näidanud, et on valmis rikkuma mis tahes riigisisest või rahvusvahelist seadust, et suruda maha poliitiline opositsioon kodumaal ja alistada naaberriigid,» seisab avalduses.

Väliskomisjonide juhid kutsuvad kõiki demokraatlikke riike ja liitlasi sellisele kuritegelikule käitumisele vastu astuma, et kaitsta inimõigusi Venemaal ja kogu maailmas. «Oleme koos vaba maailmaga neil rasketel aegadel solidaarsed nii Ukrainaga kui ka Venemaa kodanikuühiskonnaga. Mõistame hukka sõnavabaduse ja sõltumatu meedia jõhkra mahasurumise Venemaal Putini režiimi poolt ning nõuame Vladimir Kara-Murza ja kõigi Venemaa valitsuse kinnipeetud meelsusvangide viivitamatut vabastamist,» ütlevad nad.

Eesti algatatud avaldusele kirjutasid alla Ameerika Ühendriikide, Hispaania, Islandi, Itaalia, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina, Rootsi ja Suurbritannia parlamendi väliskomisjoni juhid. Avaldusega ühines ka Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees.