Valdeku krematoorium sai pooliku kasutusloa

Amet leidis peale põhjalikku kaalumist, et hoone kasutamine tavandihoonena ilma krematooriumi ahju kasutamiseta ei too kaasa ümberkaudsete elanike õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. «Kasutusluba kehtib kaks aastat arvates kasutusloa andmisest. Nimetatud tähtaeg on piisav selleks, et otsustada tähtajatu kasutusloa andmise võimalikkuse üle,» on öeldud kasutusloas.

Tüli krematooriumi rajamise üle puhkes 2019. aastal, kui Raku asumi elanikud avastasid, et nende kodude lähedale ehitatakse tavandihoonet, mille üheks osaks on krematoorium. Probleem oli selles, kuidas asi oli vormistatud. Nimelt teatati avalikult, et projekteerimistingimustega täpsustatakse krundile kehtivat detailplaneeringut, mis nägi ette büroohoone rajamise. Seda, et «täpsustamisega» sai büroohoonest krematoorium, polnud ametlikust teatest võimalik välja lugeda. Selle teadasaamiseks oleks tulnud ennast id-kaardiga planeeringute registrisse sisse logida ning sealgi ühelt lehelt teisele liikuda enne kui sai lugeda, et büroohoone asemele plaanitakse hoopis midagi muud.

Elanikud andsid asja kohtusse ning ringkonnakohtu jõustunud otsus tunnistas krematooriumi ehitusloa kehtetuks. Vahepeal oli arendaja aga hoone valmis ehitanud ning linnaplaneerimise amet asus menetlema selle kasutusloa taotlust. See, kuidas saab anda kasutusluba ehitisele, mille ehitusloa on kohus tühistanud, kuulub juriidilise kõrgpilotaaži hulka. Amet selgitas seda Raku elanikele viieleheküljelises kirjas.

Nüüd on Raku elanikel tekkinud uus küsimus. «Kes hakkab kontrollima, kas ettevõte kasutab krematooriumi ahju või mitte? Surnuid võib ju päeval hoones hoida ja kremeerida öösel,» ütles elanike esindaja. Ta lisas, et palub krematooriumi vastas töötaval lillemüüjal hoonel silma peal hoida. Sellest ei pruugi aga abi olla, sest tavandihoone rajanud ettevõtte Memoris esindaja on korduvalt kinnitanud, et krematooriumi korstnast ei hakka kunagi tõusma silmaga nähtavat suitsu, sealt väljuvat ainult aur.