Eesti soovib osta 200 miljoni euro eest soomukeid (11)

RKIKi soomustatud sõidukite ja tehnika kategooriajuhi Karmo Saare sõnul soetatakse kaitseväele nii 4×4 kui 6×6 soomukeid. Euroopa pingestunud julgeolekuolukorra tõttu on mõlemat tüüpi sõidukite hankimine ja tarnimine pandud kiirgraafikusse.

«See tähendab, et eeldatav hanke väljakuulutamise aeg on juba selle aasta teine kvartal ning otsime partnerit, kes suudaks kõik määratud tüüpi sõidukid kohale toimetada 2024. aasta lõpuks,» ütles Saar.

RKIK teeb ettepaneku pakkumuse esitamiseks üle maailma kõigile tootjatele, kes valmistavad Eesti kaitseväe nõuetele vastavaid ja hinnapiiri mahtuvaid tooteid.

«Kuna 4×4 ja 6×6 soomukid kuuluvad erinevasse turusegmenti, siis on need ka eraldi hanke osad. Mõlemas osas oleme kindlaks teinud vähemalt neli sobivat tootjat,» ütles Saar ja märkis, et eelinfo kohaselt on olemas ka tootjaid, kes toodavad mõlemat tüüpi soomukeid.

RKIKi hankeosakonna juhataja Ivar Jansoni sõnul on hanke põhieesmärk soomustada Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad. Tema sõnul nõuab kaasaegne lahingupilt üksustelt väga kõrget mobiilsust ja üksused peavad olema võimelised kiiresti ümber paiknema. 

«Ratassoomukid ongi nagu lahinguvälja taksod, mille ülesanne on vedada isikkooseisu ühest punktist teise. Soomustamine on oluline sõdurite kaitsmise mõttes: kõige suurema osa kaotustest lahinguväljal põhjustab vastase suurtükiväe kaudtuli ning ratassoomukid ongi optimeeritud pakkuma kaitset just selle ohu vastu,» rääkis Janson.

Tema sõnul on soomustamata ja veokeid kasutavad üksused liikudes lihtne sihtmärk vastase suurtükiväele. «Soomukite puhul tõuseb märgatavalt tõenäosus, et sõdur jõuab lahinguvõimelisena järgmisesse lahinguvälja punkti, kus ta saab oma ülesandeid edasi täita,» lisas Janson.

RKIKi jaoks on oluline, et tootja tagaks soomukitele ka kõrgeima taseme hoolduse kogu kasutusaja ehk 30 aasta jooksul.

Madalama taseme hoolduse kogu kaitseväe soomustehnika pargile – lahingumasinatele, ratassoomukitele, toetustankidele ja liikursuurtükkidele – tellib RKIK Eesti kohalikelt teenusepakkujatelt. Selleks on juba käimas hange, mille tulemusel sõlmitakse 10-aastane raamleping kolme ettevõttega. Meeskonna ja üksuse tasemel väiksemaid hooldusi teeb kaitsevägi ise.