GALERII ⟩ Liitlaste lahingugrupi sõdurid harjutavad sõjapidamist Eesti maastikul

Õppuste vastutav läbiviija major Dmitri Kodratenko kirjeldas, et juba esimesed õppusepäevad näitasid, et lahingugrupi sõdurid suudavad oma tavapärast taktikat vastavalt maastikule kohandada. «Liitlaste lahingugrupp koosneb hästi treenitud üksustest ning õppusel ülesannete täitmine integreerib need üksused 1. jalaväebrigaadi raudrusikasse,» lisas ta.

Nädalavahetusel etendasid lahingugrupile vastast lisaks Scoutspataljoni kaitseväelastele Kirde maakaitseringkonna õppekogunemisel Põhjakonn osalevad kaitseliitlased. «Maakaitseringkond võttis oma rolli väga tõsiselt ning lahingueelsed ettevalmistused, tegevused kontaktide käigus ja kergjalaväele omane nutikus ja kavalus aitasid meil kompaniitaseme harjutuse väga heal tasemel ellu viia,» ütles major Kondratenko.

«Meie jaoks oli see ülimalt hea õppus. Saime seda, mida vajasime ja otsisime – palju koordineerimist, väljakutseid esitava manöövri, harjutada rasketehnika vastu tegutsemist. Liitlastele andsime pureda sitkete kergejalaväelaste poolt tekitatud erinevaid proovikive poolkinnisel maastikul,» ütles Kirde maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

Liitlaste lahingugrupi ülem kolonelleitnant Ru Streatfeild tõi esile, et õppus annab hiljuti teenistust alustanud lahingugrupile esimese võimaluse harjutada manöövreid maastikul. «Järgnevatel päevadel näitab iga lahingugrupi allüksus, nii Ühendkuningriigist, Taanist kui ka Prantsusmaalt, milleks ta on suuteline, et saada 1. jalaväebrigaadi koosseisu integreeritud efektiivseks sõjaliseks üksuseks.»

Õppuse Bold Dragon peamisteks eesmärkideks on liitlaste lahingugrupi integreerimine 1. jalaväebrigaadi koosseisu ja omavahelise koostöö harjutamine Eesti maastikul.

Nädalavahetusel harjutati ründe- ja kaitselahingute pidamist kompanii tasemel, õppus kulmineerub kolmapäeval ja neljapäeval pataljoni taseme taktikalise õppusega, kus vastast etendavad Viru jalaväepataljoni kaitseväelased, keda toetavad Scoutspataljoni soomusjalaväekompanii ja nende koosseisu integreeritud tankiüksus, tankitõrjekompanii, luurekompanii ja staabi- ja sidepataljoni ajateenijad. Õppusest võtab osa üle 2000 kaitseväelase.

Neljapäeval lõppevat õppust juhib 1. jalaväebrigaad ja sel osalevad staabi- ja sidekompanii ajateenijad, kaitseväe akadeemia kadetid, õhutoetust pakkuvad Belgia hävitajad F16, Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter ning luurekopterid Wildcat, samuti Eesti õhuväe lennuvahendid.