/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/02/25/13650637t1hf335.jpg)
Politsei kinnitusel on viimasel ajal sagenenud juhtumid, kus inimeste krüptorahakotist kaovad suured summad ning lähemalt uurides selgub, et nende seadmed, nagu arvuti või mobiiltelefon on nakatunud pahavaraga.
Politsei: müstilise raha kadumise hoiab ära küberhügieen
Hiljuti sai politsei avalduse, et krüptorahakotist on omaniku teadmata kantud edasi 60 000 eurot. «Rahakoti omanik enda teada kellelegi oma paroole või muid andmeid jaganud ei ole. Sääraseid juhtumeid on veel, kahjud on varieerunud paarisajast kuni paarikümne tuhande euroni,» kirjeldas Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt.
Krüptorahasse investeerimine ei ole tänapäeval midagi uut ning ka kelmid on avastanud kiire võimaluse tulu teenimiseks kergeusklike inimeste pealt. «Pealtnäha müstilised vargused on võimalikud siis, kui arvuti on nakatunud pahavaraga. Selleks ei pea rahaomanik isegi kuhugi oma andmeid sisestama, piisab vaid kahtlasele lingile vajutamisest,» selgitas Kelt.
Selliseid linke edastatakse näiteks sotsiaalmeedias, e-kirja teel, SMSi kui ka reklaamide kaudu, kuid tegelikult ei saada neid konkreetne inimene, vaid pahavaraga nakatunud seade, lisas Kelt.
Pahavaraga nakatumise vältimiseks on paar lihtsalt sammu
Levinumad pahavaraga nakatanud linkidega kaasnevad üleskutsed on näiteks sellised: «Kas siin videol oled sina?» või «Vaata, mis ma leidsin!». Teksti juurde on lisatud aktiivne link.
Enne kuhugi vajutamist tuleks saatjalt küsida, kas ta saatis selle lingi teadlikult ning millega võib olla tegu.
Kriitiline tasub olla ka tundmatute failide avamisel ja ka allalaadimisel.