/nginx/o/2022/04/05/14464787t1h9ea1.jpg)
Teisipäeval riigikogus peetud kõnes esitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) pikaajalise visiooni sotsiaalkaitsevaldkonna arenguks aastani 2035, milles tõi välja, et ministeerium on seadnud eesmärgiks tegeleda süvitsi vaimse tervise, sotsiaalkaitse rahastamise parandamise ning tervise- ja sotsiaalteenuste kokkutoomisega.
Kõnes tõi sotsiaalkaitseminister välja, et Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega, samuti on viimaste aastate kriisides muutunud tähtsaks inimeste vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine ning vaesuse vähendamine.
«Pean oluliseks, et toetuste, hüvitiste ja pensionite suurus käiks kaasas elukalliduse tõusuga, samuti tuleb leida võimalusi vaesuspiiril elavate inimeste toimetuleku parandamiseks,» rääkis Riisalo.
Kõnekas on tema sõnul fakt, et Eestis on oodatava eluea kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid tervena elatud eluiga pole viimasel kümnel aastal pikenenud, praegu on selleks 55,9 aastat, mis tähendab ministri hinnangul, et tähelepanu peab suunama just vanemaealiste paremale hakkamasaamisele.
Riisalo märkis, et kiiremas korras on vaja pikaajalise hoolduse reformi. «Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Oleme võtnud eesmärgiks minna aastaks 2024 üle üldhooldusteenuse komponendipõhisele rahastusmudelile ning lisaks sellele pöörame varasemast rohkem tähelepanu ennetusele ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtule.»
Ministri sõnul on perepoliitikas viimastel aastatel koostöös lapsevanematega pandud suurt rõhku vanemahüvitise ja -puhkuste süsteemi täiustamisele, toetamaks senisest enam paindlikke võimalusi töö- ja pereelu ühildamiseks ning väikelapse hoolduskoormuse võrdsemaks jaotumiseks mõlema vanema vahel.
/nginx/o/2022/04/05/14464785t1h93de.jpg)
«Eesti on rahvusvaheliselt tuntud meie vanemahüvitiste helde skeemi poolest ja paljud riigid on meie kogemuste vastu huvi tundnud ning sarnaseid printsiipe ka enda süsteemidesse rakendanud,» lisas Riisalo.
Koostöö omavalitsuste ja riigiasutuste vahel on aidanud paremini toetada ka erivajadustega lapsi, ütles minister. Nii on koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga alustatud erivajadustega laste tugiteenuste reformi ja efektiivsemaks on muutunud ka koostöö kohalike omavalitsustega, kelle roll lapse erivajaduse esmasel märkamisel on väga suur.
«On oluline, et iga omavalitsus oleks teadlik abivajavatest lastest ja et riik toetaks igale lapsele erivajadusest lähtuvate tugiteenuste kättesaadavust seal, kus ta igapäevaselt viibib – kodus, lasteaias või koolis.»
«Kuigi Eesti rahvaarv väheneb ja prognooside järgi on eestlasi 2035. aastal umbes 1,2 miljonit, tuleb meil tõenäoliselt aidata oluliselt suuremat hulka sõjapõgenikke, kui esmastel hinnangutel arvasime. Neid võib olla kaugeltki enam kui kümnendik meie oma rahvastikust,» ütles minister.
«Rändel on oluline koht Eesti rahvastikuprotsessides ja pingelises julgeolekuolukorras avanevad tihti ka uued rände teekonnad, mis tähendab, et oluline on teada nii riigi vajadusi kui teadvustada ka rändega kaasnevaid riske. Olulisteks märksõnadeks siinkohal on hea läbisaamine erinevate rahvuste vahel ja laiapõhjaline integratsioon.»
/nginx/o/2022/04/05/14464789t1h01ef.jpg)
«Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7 protsenti elanikkonnast, mistõttu on oluline inimeste majandusliku toimetuleku tagamiseks tõsta esimesel võimalusel toimetulekutoetuse piiri,» ütles Riisalo.
Veel tõi Riisalo välja, et riik on seadnud eesmärgiks ka pensionide järjepideva kasvu, mis tagab vanemaealistele nii turvatunde suurenemise praegustes oludes hakkamasaamiseks kui üldise elujärje parenemise. Alates 2023. aasta 1. jaanuarist muutub keskmine pension tulumaksuvabaks ning toimub erakorraline pensionitõus. «Kahtlemata ei saa tähelepanuta jätta üksi elavaid pensionäre, kes elavad kõige suuremas suhtelises vaesuses. Sellest aastast tõsteti üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole,.»
Sotsiaalkaitseminister rõhutas, et vaimse tervise abi peab olema kättesaadav ja kvaliteetne, lähtuma inimese vajadustest ning toetama järjepidevalt nii abivajavat inimest kui ka tema lähedasi. Sellel aastal alustas tema sõnul tööd nii vaimse tervise osakond kui üleriigiline 24/7 vaimse tervise abiliin, niisamuti muudeti psühhiaatriline abi kättesaadavaks alaealistele. Loodud on ka kogukonnapsühholoogi palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse meede kohalikele omavalitsustele ning esmatasandi tervisekeskustele.
Riisalo rõhutas, et ministeerium pöörab jätkuvalt tähelepanu soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamisele ja võrdsete õiguste kaitsele. Sotsiaalministeerium on ajakohastamas nii võrdse kohtlemise seadust kui ka ohvriabi seadust ning on lähiajal uuendamas ohvriabi süsteemi.
Strateegia «Eesti 2035» on andnud sotsiaalministeeriumile ja sotsiaalkaitseministrile 2022. aasta peamisteks ülesandeks tegeleda süvitsi kolme suure teemaga: terviklik lähenemine vaimse tervise toetamisele ja füüsilise vägivalla vähendamisele, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kokkutoomine ning sotsiaalse kaitse ning rahastamise kohandamine demograafiliste muutustega, kus rahvastik vananeb.
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)