/nginx/o/2022/04/04/14463570t1hfbe1.jpg)
President Alar Karis arutas täna Prantsusmaa kaitseminister Florence Parlyga Venemaa alustatud sõda Ukrainas, mõistis hukka sõjakuriteod Butšas ja teistes Ukraina linnades ning rõhutas vajadust jätkata ühiselt Venemaa brutaalse agressiooni peatamist.
Rääkides Venemaa sõjast Ukrainas nimetas riigipea jahmatavaks sõjakuriteoks paljude tsiviilelanike mõrvamist Butša linnas ja teistes Ukraina linnades ning ütles, et sõjakurjategijad tuleb kohtu ette tuua.
President Karise sõnul on president Putini sõda Ukraina vastu suurim oht Euro-Atlandi julgeolekule pärast Teist maailmasõda. «Me peame liitlastena tegema kõik, et Ukraina võidaks selle sõja,» ütles Eesti riigipea. «Esimese sammuna peavad liitlased tõstma Venemaa jaoks agressiooni hinda rangemate sanktsioonide kehtestamisega.»
Riigipea ütles, et Eesti täielik toetus kuulub Ukrainale, kellele antakse relva- ja humanitaarabi ning toetatakse sanktsioonide karmistamist ja Venemaa isoleerimist. «Peame andma Ukrainale kõike, mida on meil võimalik anda, et ukrainlased saaksid enda riiki ja enda vabadust agressori eest kaitsta,» rõhutas president Karis.
Teenetemärki üle andes ütles president Karis, et kaitseminister Parly ametiajal on Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö süvenenud ja Prantsusmaa on praegu üks Eesti lähemaid liitlasi. «Meie üksused teenivad koos Malis ning täna hoiavad Prantsuse sõjaväelased Eestis NATO idatiiva turvalisust,» ütles president Karis. «Venemaa alustatud sõja puhkedes Ukrainas otsustas Prantsusmaa pikendada oma kontingendi kohalolekut Tapal ja tõi oma hävitajad tugevduseks Ämari õhuturbemissioonile. Tänu sellele on nii Eesti kui ka kogu Euroopa paremini kaitstud.»
Riigipea sõnul on NATO kohalolek meie piirkonnas ülioluline, sest Venemaalt lähtuv oht on kogu Euroopale pikaajaline väljakutse. «NATO peab otsustavalt tugevdama heidutus- ja kaitsepositsiooni oma idatiival,» rääkis president Karis. «Selleks on vaja NATO alalist ja tugevdatud kohalolekut Läänemere piirkonnas. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu peame rääkima õhuturbe missiooni muutmisest õhukaitseks. Võitlusvalmiduse tõstmiseks vajame, et igasse Balti riiki loodaks NATO diviisi selgroog, mis põhineb nii riigi enda kui ka liitlaste üksustel. Meie kõigi pühendumine kollektiivkaitsele aitab tagada kogu NATO territooriumi jagamatut julgeolekut.»
President Karis tõi välja, et kõik kolm Balti riiki on väljendanud oma kohustust tõsta kaitsekulude taset vähemalt 2,5 protsendile SKTst ja lisas, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid suurendama oma panust riigikaitsesse.
Riigipea andis Prantsusmaa kaitseministrile üle Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi ning tänas teda silmapaistva panuse eest Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö arendamisel.
/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)