Vene saatkond Eestis väidab, et Butša veresaun ei ole Vene vägede kätetöö (48)

Peaminister Kaja Kallas kirjutas pühapäeval Twitteris, et fotod Vene vägede poolt mõrvatud tsiviilelanikest Irpinis ja Butšas meenutavad nõukogude ja natsirežiimi massimõrvu. 

«See ei ole lahinguväli, vaid kuriteopaik. Ukraina kodanike massimõrvad Venemaa poolt on selged sõjakuriteod,» kirjutas Kallas. 

Peaministri postitust jagas Vene suursaatkond Eestis, kes lisas sellele, et Vene väed taandusid Butšast 30. märtsil, mistõttu olevat võimatu, et mõrvad on nende kätetöö. 

Lisaks oli löödud Kallase säutsule peale tempel «valeuudis». «Kõik «tõendid kuritegudest» ilmnesid alles neljandal päeval, kui julgeolekuteenistus ja meedia linna jõudsid,» väitis saatkond.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on tegemist Venemaa koordineeritud katsega oma sõjakuritegusid olematuks muuta. «Osaliselt mängitakse ka kodupublikule, et viha ukrainlaste vastu üleval hoida ja kasvatada.»

«Tegelikult võiksid ja peaksid Google ja Facebook ning teised sotsiaalmeediakanalid olema solidaarsed teiste rahvusvaheliste kompaniidega, kes on peatanud oma tegevuse Venemaal. Miinimum võiks olla kõigi riiklike kanalite kontode blokeerimine,» sõnas Mihkelson.

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles eile seoses tsiviilelanike massilise tapmisega Butšas, et selle kuriteo süüdlased tuleb võtta vastutusele.

«Täna (pühapäeval - toim) nägime jälle kord südant lõhestavaid kaadreid Venemaa sõjast Ukrainas. Ukraina linna Butšat vabastama saabunud Ukraina kaitseväelased leidsid linnatänavailt ja linna ümbrusest Venemaa vägede poolt tapetud Ukraina tsiviilisikuid ja kohalikke elanikke, kes ei olnud sõjategevusega kuidagi seotud,» ütles Liimets.

Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku

Eesti kutsus esmaspäeval välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Eestis Vladimir Lipajevi, et väljendada karmi hukkamõistu tsiviilisikute ja kohalike elanike tapmise pärast Venemaa relvajõudude poolt Ukrainas Butšas.

Venemaa suursaadikuga kohtunud välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer ütles, et Venemaa koletud vägivallateod kujutavad endast täielikku hoolimatust mitte ainult rahvusvahelise õiguse, vaid ka inimsuse aluspõhimõtete vastu.

«Eesti kutsub juba mitmendat korda Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ja Rahvusvahelise kohtu 16. märtsi 2022. aasta otsust, ning lõpetama kohe sõja Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja,» ütles Volmer.

«Eesti jälgib jätkuvalt tähelepanelikult Ukrainas toimuvaid sündmusi ning aitab kogutud tõendeid dokumenteerida ja uurida, et sõjakurjategijad võetaks kuritegude eest vastutusele,» lisas ta.

«Eesti on solidaarne Ukraina ja Ukraina rahvaga ning jätkab Ukraina toetamist. Välisministeerium ja ülejäänud Eesti ametiasutused töötavad väsimatult, et agressorit poliitiliselt isoleerides, sanktsioone karmistades ning Ukrainat sõjaliselt ja poliitiliselt toetades muuta agressiooni jätkamine Venemaale võimatuks,» kinnitas Volmer.