Kaarli kirik läbib uuenduskuuri

Viimane oluline muutus toimus kirikus 1923. aastal, kui eemaldati gaasilambid ja toodi elekter sisse. Praegu on veel hoone mõnes nurgas näha krohvi alt välja tulnud vanu gaasitorusid.

EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja Jaak Aus ütles, et esimesena sai renoveeritud kiriku Toompea-poolne ehk põhjasein. Samas võttis see ka kõige rohkem aega, sest tuli uurida, millised värvid sinna sobivad, et need piisavalt õhku läbi laseksid.

Järgmisena võeti ette lõunasein, mille uuendamine lõppes eelmise aasta advendiajaks. Praegu käivad tööd idaseina juures. See on Ausi sõnul üks olulisemaid kohti kirikus, sest seal asub ka Johann Köleri 1879. aastal lõpetatud fresko.

«Inimeste puhul on huvitav see, et kui midagi häirib, siis saadakse sellest kohe aru, aga kui enam ei häiri, siis tundub neile, et ei olegi midagi muutunud,» ütles abiõpetaja.

Kaarli koguduse liikmed ja ka teised kirikuskäijad heitsid ette, et siin ja seal on seintelt värv maha koorunud ning tuleks midagi ette võtta. Nüüd aga ei panda justkui tähelegi, et kaks seina on värske väljanägemise saanud.

Ühe huvitava detailina tõi abiõpetaja välja ka selle, et siiani oli kiriku seinte sokliosa paksult põrandavärviga üle võõbatud. Nüüd on värv eemaldatud ja ilus paekivist sokliosa kenasti näha. Seinte värvimise hind on umbes 500 eurot jooksev meeter põrandast kuni laeni.

Abiõpetaja rõhutas, et Köleri fresko restaureerimine on kirikus üks suuremaid ja olulisemaid töid, kuid see läheb ka päris palju maksma.

Idasein, millel fresko asub, tahetakse korda teha ülestõusmispühadeks, kuid Köleri maali taastamine jääb hilisemaks ajaks.

«Seda maali ei ole pärast valmimist 1879. aastal üldse puudutatud ning kunstiteadlaste hinnangul pole fresko enam sugugi heas seisus,» rääkis Aus. «Aeg, tahm ja tolm on teinud pildi juures oma töö ning värv on osaliselt lahti, mistõttu maali taastamine on piisavalt suur töö.»

Abiõpetaja lisas, et Eestis on praegu väidetavalt vaid üks spetsialist, kes on niisuguseid freskosid restaureerinud ja oskab seda teha. Kaarli kogudus annetustega kogutud raha eest seda tööd kinni maksta ei suuda, mistõttu tuleb kusagilt raha juurde hankida.

«Praegu ongi läbirääkimised selles staadiumis, et tuleb täpselt välja selgitada, millal ja mismoodi me seda restaureerimistööd teha saame ning kui põhjalikult see ette võtta,» ütles Kaarli koguduse abiõpetaja. «Loomulikult loodame ka rahalisele abile.»

Tallinna kultuuriväärtuste amet ja riigi muinsuskaitseamet on huvitatud, et Köleri fresko saaks võimalikult hästi restaureeritud.

«Meil on muidugi ka oma suured unistused,» ütles Aus. «Kaarli kiriku suurim puudus on see, et tagaruumides on vaid üks tualett, rohkem mitte. Samas toimub siin tihti kontserte, aastas käib kirikus umbes 100 000 inimest ning igal pühapäeval on jumalateenistusel paarsada inimest.»

Üks idee ongi süvendada kiriku alust ning rajada sinna tualetid ja ka garderoob. Ideaalne oleks aga see, kui saaks sinna paarsada ruutmeetrit põrandapinda panipaikade ning harjutusruumide jaoks. See on aga abiõpetaja Ausi sõnul juba kaugem unistus.