RIA HOIATAB ⟩ Tundmatule lingile vajutades võib Facebooki kontost ilma jääda

Tavaliselt proovitakse inimeste sotsiaalmeediakontosid üle võtta pärast seda, kui nad on oma kasutajatunnuse ja parooli libalehele sisestanud või nende andmed on lekkinud. Kuid see konkreetne kontokaaperdamine käib teisiti, mistõttu tuleb sellele ka tähelepanu pöörata.

Praegu on RIA-le teatatud Facebooki kontode kaaperdamisest, kuid sarnasel moel võivad kurjategijad tegutseda ka teistes keskkondades. See tähendab, et kui ründajad proovivad Instagrami keskkonna kaudu inimestega ühendust võtta ning suunata neid selles keskkonnas kahtlasele lingile, siis võivad nad jääda ilma Instagrami kontost, aga mitte Facebook omast.

RIA-le teatatud juhtudel algas konto ülevõtmine Facebooki vestlusaknas. Facebooki kasutaja saab sõnumi, mis kutsub teda üles veebilingile vajutama. Sõnumisaatja võib olla kasutajale tuttav, aga ka täiesti võõras inimene. Kui inimene vajutab lingile, siis toimub tema ümbersuunamine. See meetod töötab nii arvutis kui ka nutiseadmes.

RIA küberintsidentide käsitlemise osakond CERT-EE analüüsis põhjalikult, mis toimub kasutajaga pärast lingile vajutamist. Link võib suunata kasutaja veebilehele, millel on pahatahtlik koodijupp ning selle analüüsimine jätkub. Kurjategijate kontrolli all oleva veebilehega proovitakse kaaperdada ja oma kontrolli alla saada juba sisse logitud kasutajat või õngitseda inimese andmeid. Igal juhul ei tohi kahtlasele lingile vajutada.

CERT-EE juhataja Tõnu Tammeri sõnul saab teoorias sellist rünnet kasutada enamikes sotsiaalmeediakeskkondades ning selline ründemeetod ei ole tehniliselt ülemäära keerukas, kuid töötab teatud juhtudel väga hästi.

«Üldiselt ei taha kurjategijad kontode hõivamiseks palju raha ega aega kulutada. See meetod on odav ja kiire ning toimib nii arvutis kui ka nutiseadmes. Soovitame inimestel alati kasutada kaheastmelist autentimist, aga praegust pettust analüüsides selgus, et kaheastmeline autentimine selle ründemeetodi eest ei kaitse. See tähendab, et parim kaitse on inimeste tähelepanelikkus ja teadlikkus ning lingile mitte vajutamine,» ütles Tammer.

Kui kasutaja sotsiaalmeediakontoga on seotud pangakaart, siis saavad kurjategijad selle abil osta reklaami mõnele muule leheküljele või tootele. Kurjategijad kasutavad enda kontrolli all olevat kontot, uute libasõnumite ja linkide saatmiseks, mistõttu võib Facebook piirata selle kasutaja vestlusi.

«Nii võib tekkida olukord, kus inimene saab aru, et tema nimelt saadetakse libakirju välja, aga ta ei saa ise oma kontaktidele kirjutada, sest Facebook on ennetava meetmena vestlemise kas kinni keeranud või seda piiranud. Sellisel juhul saab kasutaja näiteks oma seinale kirjutades teada anda, et tema nimelt võivad levida libakirjad,» soovitas Tammer.

CERT-EE analüüsist selgus veel, et kahtlast veebilinki jagav kasutaja vastab inimesele, kes talle kirjutavad. «Praegu teame juhtumeid, kus ülevõetud kontol tegutsev bot vastab inimeste küsimustele lihtsalt «jah». Pole välistatud, et botti arendades räägib ta midagi enamat. Tõenäoliselt on bot seadistatud selliselt vastama, et kahtlase lingi saanud inimene usaldaks vestluspartnerit ja vajutaks sellele aadressile,» sõnas Tammer.

Pärast seda, kui ründajad saavad inimese sotsiaalmeediakonto enda kätte, vahetavad nad konto parooli, telefoninumbri ja e-posti aadressi. See aga muudab konto taastamise palju raskemaks, kui mitte võimatuks.

CERT-EE uuris, et teatud juhtudel suunatakse lingile vajutanud kasutaja kiirelt mõne tuntud veebilehe, näiteks YouTube’i avalehele. Nii ei pruugi inimene märgatagi, et toimus midagi pahatahtlikku. Kogu protsess võtab aega vähem kui sekund.