Aitab nii Alzheimeri tõve kui halva tuju korral

Kas ja kuidas muusika inimest mõjutab?

Dali Kask: Muusika on kunstiliikidest ainus võimas meedium, mis avaldab inimesele nii füsioloogilist kui psühholoogilist mõju. Muusika mõju on ilmselge, see ei ole üldse vaieldav või kaheldav. See on fakt. Kui oleme mingi heliallikaga samas ruumis, siis õhk meie ümber vibreerib, me saame sellest nii või naa osa. Kuidas aga muusika ühele või teisele mõjub, on väga kompleksne ja individuaalne. Universaalset muusikat, mis kõigile sarnaselt mõjub, ei olegi olemas.

Kõrv võtab helilained vastu, vibratsioon mõjutab aju ja sealt tuleb palju reaktsioone. Kui mõni lugu väga korda läheb, siis võime tunda kananahka oma ihul, südametöö muutub, selle löögisagedus läheb vastavalt muusika tempole kiiremaks või aeglasemaks. Isegi lihased vibreerivad helivibratsioonis kaasa. Lisaks nähtavad füüsilised mõjud – jalg hakkab takti lööma või keha kaasa nõksuma.

Teine suurem aladimensioon on see, et muusika avaldab meile väga võimsat kognitiivset mõju. Käivituvad väga võimsad mõtteprotsessid ja vaimsed reaktsioonid. Ma toon ühe näite – muusika aktiveerib mälu. Vanemate inimeste puhul saab Alzheimeri tõvega kaasnevate mäluprobleemide leevendamiseks muusikaga palju kaasa aidata, taaselustada kogemusi. Muusikat kuulates tekivad kujutluspildid, läheme justkui rännakule oma fantaasias. See aitab saada kontakti alateadvusega ja sügavamate tunnetega, neid verbaalselt analüüsida.

Muidugi üks mõjuaspekt muusika­psühholoogias on see, kuidas muusika mõjutab meie tundeelu ja emotsioone, võimendab neid. See on väga tugev ja selgelt tajutav!

Priit Vare: Ega me teadlikult ei ole mõõtnud, kuidas muusika kuulajale mõjub. See on suuresti vaistu küsimus. Millele me toetume faktiliselt, on muusikauuringud – inimestele mängitakse laule ette ja nad hindavad palasid. Meil on neid uuringuid tehtud väga palju ja näeme, millised lood ja artistid töötavad. Hästi hea näide on Adele – kõigis muusikauuringutes tõuseb ta esile kui üks väheseid fenomenaalseid lauljaid, kelle lood kohe inimestele meeldivad. Tavaliselt tuleb looga kohaneda kuu kuni kaks, et see inimestele meeldima hakkaks. Adele’i tahaks iga raadiojaam mängida, aga meie vaates on tal liiga palju kurbi lugusid. Kuid õnneks on siiski ka positiivseid laule! Meie mängime neid.

Kus tuli mõte teha raadio, mis ainult positiivset emotsiooni jagab?

Priit Vare: Viimase kümne aastaga on toimunud muusikas üks oluline muutus – striimingukeskkonnad, näiteks Spotify, on asunud pakkuma väga rikkalikult meeleolu-playlist’e. Varem jaotus muusika ajastute kaupa, stiilide kaupa, meeleoluvalikuid eriti ei tehtud. Kui vaadata meeleolulistide edukust – see on fenomenaalne! Mõnedel on miljoneid ja rohkemgi kuulajaid!

Raadio mõistes on need listid liiga lühikesed, raadiojaamal on vaja vähemalt 500 laulu. Nii võtsime endale huvitava ülesande: kas meil õnnestub teha raadiojaam, mille valikus on ainult positiivne muusika? Olen aastakümneid raadioga tegelenud, aga pole sellist asja ise veel teinud ega sellisest ka kuulnud. Lähtusime sellest, et kõlaksid ainult lood, mis tekitavad rõõmu ja head tuju!

Dali Kask: Meie emotsioonid on muusikast väga mõjutatavad. Mažoorset helilaadi tajume rõõmsana, optimistlikuna. Kui inimene teab, mis lood temas häid emotsioone esile kutsuvad, saab ta väga lihtsalt omaenda emotsionaalset seisundit muuta. Kui oled väsinud, tüdinud või tujutu, saad sobiva muusika abil ennast teadlikult aidata. Oma emotsioone saab reguleerida, see päriselt töötab!

Muusikateraapias on samuti üks lähtepunkt selline – kui inimene on emotsionaalselt raskemas seisundis, siis üks võimalus meeleseisundit helgemaks muuta on muusika abil.

Miks on positiivne muusikafoon vajalik, mis kasu sellest on?

Dali Kask: See on ammu tõestatud, et muusika mõju on tuntav, sel on võime muuta meeleolu paremaks, panna meid kogema rõõmu, vaimustust, inspiratsiooni. Hakkame mõtlema headele asjadele, loome helgeid tulevikuvisioone. Meelehea-muusika tekitab inimestes selliseid protsesse. Ja kuna inimesed alateadlikult sünkroniseerivad oma liigutused muusika temposse, siis tempokas muusika tõepoolest ergastab. Reibast muusikat kuulates saame sellest ka mõõdukalt füüsilist energiat. Kuulates näiteks head funki saad väikese energiasüsti, tõused püsti, tunned tahtmist tegutseda, hea süst!

Aga sellist definitsiooni, mis on positiivne muusika, on väga raske paika panna. Saan aru headest kavatsustest luua inimestele selline keskkond, mis annaks positiivse efekti. Ja kui see iga kuulaja maitsega ei kattu, on tal alati vabadus valida endale sobivam kanal.

Kui oled väsinud, tüdinud või tujutu, saad sobiva muusika abil ennast teadlikult aidata. Oma emotsioone saab reguleerida, see päriselt töötab!

Priit Vare: Panna käima positiivse muusika raadio tundus just praegu eriti oluline. Ballaade, nukrust, südamevalu on meie ümber niigi üleliia! Lisaks räägime inimestele sündmustest ja üritustest, sellest, mida põnevat meie ümber toimub, see on samuti rõõmus teema. Loomulikult on inimestel vajadus ka rattalt maha tulla. Rahunemismuusikast on kujunenud täiesti eraldi tööstusharu, kus liigub suur raha.

Meie oleme läinud teist teed – edastame reibast muusikafooni, mis hoiab tuju ja energiat üleval. Oleme juba ka laule maha võtnud esimese kuu kogemuse põhjal, saanud aru, et see ikka pole see. Näiteks on lugusid, kus lauldakse rõõmsalt, et kõik on tuksis. Nii mõnigi lugu jäi kasvõi pealkirja pärast välja. Praegu proovime jätta tumeda poole täiesti rahule, sest tunneme – just rõõmu on maailmal praegu puudu. Väga mõnus kuulata autosõidul, töö tegemisel, sportides, sõpradega aega veetes, peo stardiks. Igal pool, kus tahad püsida reibas, aktiivne ja heas tujus.

Miks on enamik muusikat minoorne? Loodud selleks, et välja valada igatsust, armuvalu, lahkumise kannatusi. Kuidas see kuulajale mõjub?

Priit Vare: Minoorset muusikat on tõesti väga palju. Raadio Duot üles ehitades üllatusime, kui domineeriv kurb muusika on! Paljudele artistidele tehaksegi ainult minoorseid laule. Võta näiteks Miley Cyrus – igati energiline tegelane, aga kogu ta muusika on minoorne. On väga palju artiste, kellele nukrus sobib nii hääleliselt kui imagoliselt.

Me jooksime seda listi koostades korduvalt kokku. Et ongi kõik siis või? Andis ikka tuulata, et rõõmu muusikast üles leida. Lisaks peavad raadiojaama lood kokku sobima, muusikavalik ei tohi väga hüplik olla. Kuid meil on siin rõõmsaid lugusid isegi 70ndatest.

Dali Kask: Kõik sõltub hetkest. Kui muusika on loodud kurval põhjusel, on see teraapiline heliloojale, ta on saanud oma emotsiooni kanaliseerida muusikasse. See on ennast aitav tegevus – panna südamevalu laulu sisse, ülimalt konstruktiivne viis oma hingeelu harmoniseerida. Kuid vastuvõtja puhul tulevad mängu kognitiivsed protsessid. Kuulaja ei pruugi sellega kaasa minna, kui see pole tema jaoks aktuaalne teema. Või just väga kaasa minna, kui sama tunne on ka tema elus oluline.

Kui on lein, siis võibki kuulata kurbuse läbitöötamiseks just kurba muusikat, nutta ja vabastada oma tundeid.

Kes on Eesti kõige positiivsem artist?

Priit Vare: Karl-Erik Taukar kindlasti! Ta on fenomenaalne muusik, väga ägeda olemuse ja hea energiaga ning katab nii laia sihtrühma – paljude emade jaoks on ta poeg, keda tahaks endalegi, omavanustele lahe kamraad, nooremale siht­rühmale usaldusväärne vanem sõber. Selle muusikaga, mida ta teeb, tulistab alati kindla peale – hea tunne on kuulata, inimestele meeldib. Kui peaks võtma ühe artisti Eestist, kes sobib võimalikult paljudesse raadiojaamadesse, siis ongi see Taukar!

Naisartistidest süstib kuulajatesse kõige enam positiivsust Liis Lemsalu. Tema puhul muidugi sõltub väga ka laulust. Lemsalu lood kõnetavad täiesti erinevaid kuulajaid, mõni läheb rohkem meestele korda, teine naistele. Tema laulude puhul tulid muusikauuringud väga appi ja seal oli selgesti näha – ta on tõeline positiivsuse pomm. Liis Lemsalu oli hämmastav artist juba sel hetkel, kui ta «Superstaari» võitis.

Kuidas mõjub inimestele raskem muusika? Näiteks metal’i erinevad žanrid?

Dali Kask: Agressiivne muusika, milles on lõhkuv energia, mõjub inimestele erinevalt. Eks seda kuulavad need, kes rasket muusikat armastavad. Mulle mõjub see agressiivselt ja pealetükkivalt, ma ise sellist muusikat endale mängima ei pane. Kuid teatud seltskonnale see väga sobib, nad suudavad selle sees olla, seda nautida ja karmist muusikast isegi head energiat saada. Oluline on kuulata muusikat teadlikult ja märgata, kuidas see mõjub.

Sünge muusika võib inimeses ka agressiivseid impulsse käivitada, meeleolu langetada.

Priit Vare: Ma ei usu, et raske muusika inimese veel suuremasse auku veab. Pigem võivad sõnad vastu kajada. Mõne laulu sõnumisse lähed väga sisse, aga kui järjest kuulad, eriti kui kõik lood pole ka emakeeles, siis naudid rohkem meloodiat kui sõnumit. Usun, et inimene ei jaksa liiga palju kurbust endast läbi lasta. Küll aga aitab tempokas muusika rõõmsamas meeleolus püsida.

Dali Kask: Olen näinud ka seda, et noor inimene, kes on omadega segaduses ja kreeni jooksnud, võib raskemast muusikast hoopis tuge leida, see võib aidata tal endas mässavate tunnetega kontakti saada, nendega tegeleda. Õrnas eas, kus ollakse rohkem avatud välistele mõjudele, tasub teadlik olla, et raske muusika võib mõjuda inimese psüühikale destruktiivselt.

Millist jõudu muusikas veel leidub?

Dali Kask: Ühendav mõju on muusikal uskumatult tugev – rasketel aegadel muusika liidab meid.