AK ⟩ EKI keelekool: kas pardel murrab moodsa mehe maha?

Keel on paindlik ja muutub pidevalt. Õigupoolest muutub see, kuidas inimesed keelt kasutavad. Harvem ja aeglasemalt muutub sõnade hääldamine, käänamine ja pööramine. Tihemini ja kiiremini muutuvad-painduvad sõnade tähendused – seepärast pannakse uusi tähendusi üldiselt rohkem tähele.

Keeleteadlased ei ole senini suutnud luua üht mustrit, mille järgi sõnade tähendused muutuvad. Sest need ei muutugi ühtmoodi, mingi kindla süsteemi alusel. Seda, et mingi sõna tähendus muutuma hakkab, on keeruline, isegi võimatu ette ennustada. Üksnes tagantjärele saab uurida, mis olid muutuse põhjused.

Tähendused saavad muutuda igal võimalikul viisil: need võivad laieneda või kitseneda, nihkuda, vananeda või kaduda, sõna võib saada hea või halva tähendusvarjundi. Enamasti ei kao sõna varasemad tähendused kohe, kui lisanduvad uued, vaid eri tähendused käivad pikka aega käsikäes.

Näiteks väljendi ümber vaatama otsene tähendus on ’selja taha vaatama’. Selle kõrvale hiilis tähendus ’midagi uuesti läbi või üle vaatama’, nagu lauses Ta peab oma sõnavara ümber vaatama. Ka sõna tööriistakast on tööriistu täis kasti kõrval hakatud kasutama kujundlikumalt. Tööriistakast on ka vahendid millegi tegemiseks või saavutamiseks: Brasiillast ei saa selles mõttes alahinnata, et ühte meest ta ju võitis, aga ilmselgelt oli ta tööriistakastis ainult üks peitel.

Sõnale võib vahel tähendus ainult korraks lisanduda, misjärel see kaob. Näiteks sõna üritaja kasutati 1990ndatel põgusalt samas tähenduses sõnaga ettevõtja. Selle taga oli soome sõna yrittäjä eeskuju. Aga kuna eesti sõna üritaja oli keelekasutuses juurdunud tähenduses ’see, kes üritab’ ja ettevõtte vormis tegutseva isiku kohta oli käibel ettevõtja, siis korraks lisandunud tähendus kadus.

Enamasti ei kao sõna varasemad tähendused kohe, kui lisanduvad uued, vaid eri tähendused käivad pikka aega käsikäes.

Samuti võib kasutusest kaduda sõna ise, ent naasta siis täiesti teises tähenduses. Näiteks sõna pardel tähistas 20. sajandi esimese pooleni pantrit, aga kadus siis keelest. 1972. aastal toimunud sõnavõistlusel pakuti sama kujuga sõna tähenduse ’habemeajamisaparaat’ jaoks. Sõna tuletati küll teisel viisil: sõnast pard ’(täis)habe’. Nii ei ole sajanditagusel ja praegusel pardlil muud seost kui kirjapilt.

Sõnu moodustatakse ka tänapäeval. Sõnale liider, mis on pärit inglise sõnast leader ’juht’, on lisatud lik-liide ja saadud omadussõna liiderlik. Selline on inimene, kellel on juhi omadusi. Uus sõna uue tähendusega võib algul olla harjumatu, sest keeles on ka varasem sõna liiderlik, mis on pärit saksa sõnast liederlich ja tähendab seksuaalselt kõlvatut. Ühe omadussõna tähendus on positiivne, teise oma aga negatiivne.

Üksnes aeg näitab, kas uus sõna uues tähenduses jääb kasutusse ja kas varasem sõna jääb tema kõrvale või kaob. Selline see keelekasutus on.