Tanel Kiik tahab lõpetada üldise maskikandmise kohustuse (7)

«Kõik Covid-19 mõõdikud – nakatumine, hospitaliseerimine ja suremus – on selges langustrendis. Nakatumisnäitajalt oleme juba ligi nädala kollasel ehk keskmisel riskitasemel ning jõuame lähiajal sinna ka haiglaravi osas,» põhjendas Kiik.

Kiigega sama meelt on kultuuriminister Tiit Terik (KE). «Teen valitsusele ettepaneku väga selgelt läbi arutada, kas maskikandmine on praeguses olukorras meditsiiniliselt põhjendatud ja kui suur on kohustuse tegelik kasutegur,» ütles Terik reedel pärast kohtumist kultuurisektori esindajatega.

«Olukorras, kus koroonaviiruse näitajad on selges langustrendis ja me oleme ära kaotanud suurema osa piirangutest, ei ole maskikandmise nõudest kinnipidamisel ratsionaalset põhjendust ning selle kontroll nõuab ebamõistlikke pingutusi,» lausus Terik.

Ta märkis, et teatrijuhtide tagasiside põhjal kannavad kõik külastajad majja sisenedes maski, kuid etenduse ajal pimedas saalis võetakse see tihti eest. 

«Kuidas sellises olukorras maskikandmise nõuet tagada? Teine lugu on koorilauljatega – ligi 40 000 inimest peavad proovides läbi maski laulma. Paljud riigid on maskikandmise nõudest loobunud ning Eesti peaks järgima talupojatarkust ja kohustuse tühistama,» lisas Terik. 

Kultuuriministri sõnul on kultuurisektor seisukohal, et kohustuslik maskikandmine tuleb asendada soovituslikuga. «Koroonaviirus on meid saatnud rohkem kui kaks aastat ning kultuuri- ja spordisektor on selle aja jooksul suurt kahju kannatanud – ära on jäänud paljud üritused ja mitmed ettevõtjad on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama,» loetles minister. 

Teriku sõnul on just poliitikute ülesanne tajuda elanike ootusi. «Riik peaks tegema kõik endast oleneva, et anda kultuurisektorile vabadus tegutseda. Küsitavate kohustuste pealesundimine on täna ebamõistlik,» rääkis Terik. «Kohustust kohustuse pärast ei ole mõtet hoida. Usaldame oma inimesi ja laseme neil ise sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast maskikandmise üle otsustada,» lisas ta.

Valitsus arutab Covid-19ga seotud teemasid ja maskikandmise kohustust neljapäevasel istungil.

Lutsar: maski peaks kandma Covidist puutumata inimene

Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar leiab, et maskikandmise vajadus sõltub sellest, kellega on tegemist. «Kui tegu on noore või terve inimesega, või inimesega, kes on mõni kuu tagasi Covid-19 põdenud, või siis viimase kolme kuu jooksul vaktsineeritud, siis temal on väga väike tõenäosus nakatuda ja tema võib küll maski jätta ette panemata,» selgitas Lutsar. 

Samuti ei peaks maski kandma juhul, kui näiteks kinosaalis on vaid üksikud inimesed, või pooltühjas kaubanduskeskuses või pooltühjas ühistranspordis, lisas Lutsar. Tema sõnul ei peaks maski kandma ka õues. 

Ent need, kes ei ole koroonaviirust põdenud ega ole ka vaktsineeritud, peaksid Lutsari hinnangul rahvarohkes ruumis, kus on ka kehv ventilatsioon, praegu ikka maski kandma. 

«Mina eelistaksin sellisel juhul FFP2 maski. Samuti peaks rahvarohkes halva ventilatsiooniga ruumis maski kandma riskigruppi kuuluvad inimesed,» lisas teadlane ja tõi näiteks ühistranspordi tipptunnil või kui etendus või kontsert toimub rahvast täis väikses ruumis. 

«Kui inimene tunneb end maskiga kindlamalt, siis mina mingit probleemi selle kandmises ei näe. Maski peab kandma ka siis, kui seda näevad ette asutuse reeglid. Näiteks meditsiiniasutuses või hooldekodus,» lisas Lutsar. 

Oluliseks saab isiklik vastutus

Teadusnõukoja liige Triin Vihalemm rääkis Postimehele, et avalikes siseruumides kohustuslikud maskid on hästi juurdunud käitumisnorm, mida kaubandus- ja teenindusasutused on ka hoolsalt jõustanud. 

«Selle normi täitmine on tugevasti seotud oma panuse tunnetamisega: see kuidas mina käitun, mõjutab üldist olukorda. Samuti on maski kandmise normi jälgimine seotud Eesti arstide ja teadlaste usaldamisega ning hirmuga nakatuda. Kui neid aspekte soovituste andmisel jätkuvasti rõhutada, siis võiks oodata, et inimesed ka soovitusi järgivad,» selgitas Vihalemm. 

«Aga samas on see enda panuse tunnetus ja seotud normatiivne käitumine kindlasti nõrgeneb, kui kaaskodanikud maske ei kanna ja üldine nakatumine alla läheb,» lisas ta. 

Juba enne pandeemiat ei kuulunud maskid Eesti kollektiivse kultuurilise arusaama juurde hügieenist. «Võimalik, et pandeemia on seda arusaama veidi muutnud, aga igal juhul on see kultuurikiht õhuke ja ilma täiendavate meeldetuletusteta harjumust ei hoia,» lisas ta.