Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/12/10/13522876t1h56ad.jpg)
/nginx/o/2009/01/28/124078t1h0ce9.jpg)
Üldine perekonnanimede andmine talurahvale toimus Eestis aastail 1823–1835 — ajal, mil eesti keeles polnud veel kasutusel sõna «eestlane», vaid maarahvas. Suur osa maarahvast elas keset metsa hajataludes, ka külades elavad põllupidajad puutusid iga päev kokku metsa ja selle saadustega. Seetõttu pole imekspandav, et metsaga seotud sõnavara võeti ohtralt kasutusele perekonnanimede andmisel.
Perekonnanimesid lasti kohati talurahval valida, kohati pani neid mõisavalitsus, kohati kirikuõpetaja. Seega ei kajasta nimede valik alati just talupoegade endi mõttemaailma, kuid annab siiski tollasest mõttemaailmast ja assotsiatsioonidest hea pildi.
Nii kohtame perekonnanimesid, mille osana esineb sõna «mets» Eesti tolleaegsest 99 kihelkonnast 92s. Peale nimede Mets~Mõts on nende hulgas näiteks Metsaots, Kasemets, Metsküla, Noormõts, Metsmees jt, kokku pandi selliseid nimesid 362 korral ning neid on kogu nimede hulgast (70 000 nime) 0,5 protsenti.
Selliseid nimesid ei ole ootuspäraselt Vormsil ja Reigi kihelkonnas, kus suur osa rahvastikust olid rootslased. Mandril pole selliseid nimesid Häädemeestel, Toris, Põltsamaal, Harglas ja Vastseliinas. Sealgi leidub aga puude järgi võetud perekonnanimesid.
Peale sõna «mets» on kasutusel olnud ka näiteks laas ja kõrb. Esimene neist kattub eesnimega, seega selle levik on suurem. Arvesse peame võtma ka saksa keelt, kuna suur osa perekonnanimede andjaid olid saksa emakeelega.
Saksakeelne Wald (sks ‘mets’) on andnud väga palju perekonnanimesid, neist kõige levinud Waldmann (sks ‘metsmees’). Kõikide sõna «mets» ja selle sünonüüme sisaldavate eesti- ja saksakeelsete perekonnanimede hulk kokku on 786 ehk veidi üle 1 protsendi kogu nimede hulgast.
Metsaga on aga seotud palju teisigi perekonnanimesid, eelkõige just puude järgi võetud. Kui sõna «puu» või Baum (sks ‘puu’) sisaldavad 850 perekonnanime, siis koos eri puu- ja põõsaliikide ning puistutega (kaasik, lepik, tammik jne) on neid kokku juba ligikaudu 3500 (siinkohal ei ole arvesse võetud kõiki puuliike ning nende murdekeelseid vasteid) ehk iga 20. perekonnanimi. Kõige rohkem esineb loomulikult nime Tamm (208 suguvõsa/perekonnanime). Kuigi Saaresid on isegi rohkem (212), on neist paljud kindlasti aga hoopis meresaared, mitte puud.
Omaette rühma eestlaste nimesaamisloos moodustavad metsaelanike nimetused. Metsloomade eestikeelsed nimetused on inspireerinud nimeandjaid vähemalt 600 korral, metslinnud umbes samapalju.
Lindude puhul torkab silma, et nende jaoks on Põhja- ja Lõuna-Eestis kasutusel hoopis eri nimetused (näiteks vastavalt metsis ja mõtus, ööbik ja sisask, rähn ja meltsas jne). Loomadel on nimetused aga universaalsemad, peale paari erandi (hunt ja susi). Muide, kõige rohkem on perekonnanimesid võetud karu järgi — 137 korral.
Kokku võib arvata metsa, puude ja metsaelanikega seotud perekonnanimesid ligikaudu kümnendiku peale (7000) kogu antud perekonnanimedest. Haruldasematest metsaga seotud perekonnanimedest võiks välja tuua näiteks nimed Karometer, Karuauk, Kastanja, Käsnapuu, Lemmergakänd, Mammuspuu, Pergelbaum, Pusshunt, Puutükk, Põdrakorv, Untauk jpt.